Mida tegi talv orasega?
Maaviljelusinstituudi teadur Peeter Viil ütleb, et vara külvatud nisupõllud on kannatada saanud. Kui põllul oli paks lumi ja tuli sula, hakkas sulanud mullapinnases taime lehemass kasvama.
Sügavamal jäi muld külmunuks ja juurestik ei saanud lehemassi toitainete ega veega varustada. Orasetaimed jäid nälga. Hilised nisukülvid, kus lume alla minekul oli lehemassi vähe, elasid sula paremini üle.
Välismaa sordid on nõrgad
Viil selgitab, et enim kannatasid talvekahjustuste tõttu lõunapoolsematest Euroopa riikidest pärit nisusordid, mis pole meie kliimaoludega kohanenud, nagu Inglise ‘Olivin’, madalakasvuline Hollandi päritolu ‘Bill’ jt. Leedu ‘Ada’ pidas talvele paremini vastu.
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel ütles, et külmaõrnad Saksa rukkisordid ‘Recrut’ ja ‘Matador’ on lumiseene tõttu tugevasti kannatada saanud ja kohati on tervel põllul oras hävinud. Eelmistel pehmematel talvedel on need sordid saanud vähem kahjustada ja seetõttu on neid riskitud külvata.
Eestimaised rukkisordid ‘Vambo’ ja ‘Talvi’ talvitusid rahuldavalt. Taimedel arenes talve alla minekuks korralik lehemass, kuid nälga ei tekkinud. Kuigi seemet enne külvi puhiti lumiseene vastu, hakkas lume all plusskraadide juures ka kodumaistel sortidel arenema seenhaigus.
Põllumeeste lemmikkultuur taliraps elas talvised külmad ja sulad paremini üle. Viil põhjendab seda sellega, et rapsil on pikk sammasjuur, mis suudab taime ka raskemates oludes toiduga varustada.
Kehv kuivendus
Tartumaal tegutseval Rannu Seeme OÜ-l on talivilja all ligi 1000 ha. Ettevõtte juhi Madis Ajaotsa sõnul külvati sügisel 524 ha talinisu, 350 ha talirapsi ja 62 ha rukist.
“Taliraps sai õigel ajal külvatud, läks tugevana talvele vastu ja talvitus hästi. Nisupõllud on praeguseks kenasti rohelised, juurtel on arenenud uued noored narmasjuured. Meie kandis oli talve jooksul üks sula, see ei tekitanud taimedel nälga,” räägib Ajaots.
Mees ütleb, et sordivalik on tähtis. Nisudest on vastupidav ‘Ada’, mida paljundab Jõgeva Sordiaretuse Instituut. Rukkid on eestimaised ‘Talvi’ ja põline ‘Sangaste’. Viimast kasvatatakse seemnena müügiks. Sangaste vastu on suurenenud huvi seetõttu, et selle kasvatajale makstakse kohaliku sordi toetust.
Ajaots ütleb, et nii tema kui teiste viljakasvatajate orasepõldudel on ka veeloike. Sageli on selle põhjuseks hooldamata kuivendussüsteemid. Ajaots ise tellis Tartu maaparandusbüroost oma kuivendussüsteemide kohta digitaalsed kaardid, kus on näha, kuidas süsteemid paiknevad. “Aitab kahest labidamehest, kes kuivendusdreenide äravooluotsad lahti hoiavad,” räägib ta oma kogemusest.
