Foto: Ilmar Saabas

TÕDE: Ajujahi lõpp

“Suurem osa meie Uniküla jahipiirkonnast jääb taudialale ning aju- ja koertega jaht on seepärast kinni,” räägib Valgamaal Puka valla Soontaga küla jahimees Aare Jaama. 
Põhjus: kui pidada aju- ja koerajahti, suureneb sigade liikumispiirkond viis-kuus korda.
Ajujahti peavad kütid aga jahilkäigu üheks maiuspalaks, see liidab ja innustab. “Põdrad ega sead laskmata ei jää,” kinnitab Jaama. Et metsloomi vähem häirida, jääb põhiliseks varitsusjaht. 
Enam tõusevad ausse peibutussöödakohad. 
Söödakohtade rikkalikust täitmisest ei saa jahimehed sel talvel üle ega ümber. “Söödaga saab sead paigal hoida, et karjad rändama ei läheks,” selgitab Soontaga küla jahimees.
Laskma peaks senisest rohkem just põrsaid − nemad on esimesed, kes taudi surevad. Vanemad on tugevamad ja põevad haiguse ehk läbi. Et sigu ka tulevikus jätkuks, ei tohiks suuri sigu nüüd ehk nii väga küttidagi.
Arvestama peab ka, et kuna metssigadel algab varsti jooksuaeg ja kuldid hakkavad rohkem liikuma, võib nakatuste laine lähiajal kasvada.

Avalehele
2 Kommentaari
Loe veel: