Musta mere äärsed rekordsaagid suruvad viljahinda alla
Esimene nendest on salves ning hinnad sõidavadki allapoole.
Ei juhtu tihti, et kõikides maailma peamistes viljapiirkondades saak õnnestub, kuid tänavu see nii on.
Süüdi on Venemaa ja Ukraina
Kui otsida süüdlast, kellele näpuga näidata, et tema pärast on maailmas viljahind tänavu madal, tuleb vaadata Musta mere poole. Venemaa koristas eelmisel aastal 71 miljonit tonni saaki. Sel aastal tuleb seal aga hinnanguliselt 90-95 miljonit tonni ning kvaliteet tundub esmapilgul olevat väga hea.
Ka Ukraina ootab kõigi aegade rekordsaaki - 65 miljonit tonni. Mullu koristati Ukrainas ka hea saak, aga see oli siiski kümme miljonit tonni väiksem - 55 mln.
Kasahstan koristas eelmisel aastal 13 miljonit tonni, tänavu tuleb sealt ilmselt aga üle 20 miljoni. Need lisakogused üksinda - 40 mln tonni rohkem kui eelmisel aastal - on sama suur kogus kui kogu Poola, Baltimaade ning Skandinaavia saak kokku.
Kuid väga head saaki ootavad ka Euroopa Liidu riigid. Baltimaad koristavad eeldatavasti kõigi aegade teise saagi (eelmise aasta järel) ja ka Skandinaavias tuleb saak väga hea.
Võib ütelda, et tonnaažiga ei ole probleeme kusagil Euroopa Liidus. Ainus koht, kus kvaliteet tundub olevat murelapseks, on Prantsusmaa. Nimelt on nende mahukaalud ja proteiin liiga madal.
Lisaks on ülejäänud maailma peamistes tootmispiirkondades - USAs, Austraalias, Kanadas ning Lõuna-Ameerikas - tulemas enamasti vähemalt hea kui mitte väga hea viljasaak.
Mais lööb söödavilja hinna alla
Tänu sel aastal oodatavale väga suurele maisisaagile Ukrainas langevad söödaviljahinnad keskmistest viljahindadest isegi kiiremini. Ukraina maisi müüakse tänavu keskmise hinnaga 200 dollarit (170 eurot) tonni eest. See on odavam, kui meie oma söödanisu eest küsime.
Ukraina suurimad kauplejad prognoosivad edasist hinnalangust. Nad arvavad, et hind kukub lähema kahe kuu jooksul veel kümme protsenti.
Peamised Euroopa nisutarbijad - Taani, Iirimaa ning Hispaania - on juba sättinud ennast kasutama maksimaalselt maisi ning minimaalselt nisu.
Arvestades tohutuid maisikoguseid, mis sel aastal üle maakera koristatakse, tuleb nüüd pöidlad pihku panna ja loota, et me ise oma nisu toidukvaliteedi kätte saaksime. Sest hakata söödanisuga konkureerima ukrainlaste maisiga ei meeldiks ühelegi Eesti tootjale.
Ka toidunisuga saab sel hooajal olema keeruline. 12,5protsendise proteiiniga nisu tonn maksab suurtes laevades Mustas meres 185 eurot.
Putukateta toidunisu eest rohkem raha
Baltimaades makstakse sadama väravasse tarnitud nisukoguste eest 6-7 eurot rohkem.
Saksamaal, Lätil ja Leedul õnnestub ka oma toidunisu Musta mere regioonis toodetust kõrgema hinnaga müüa, sest nad on väga hästi käima saanud Araabia poolsaare turu. Nimelt on Baltimaade nisu ilma putukakahjustusteta, mida Musta mere nisu ei ole, ning osad turud, näiteks Iraan ja Saudi Araabia, maksavad selle eest juurde.
Nüüd oleks hiiglama tore, kui ka Eestil tekiks samasugune aken sinna turule.
See-eest viis Baltic Agro hea hinnaga maailmaturule meie odra ja tänu sellele on Eestis olnud võimalik maksta nii head odrahinda, et isegi teised kokkuostjad on otsustanud oma odra neile müüa. Alles kaheksa aastat tagasi muutus Eesti stabiilseks viljaeksportijaks. Ma usun küll, et eelmisest aastast alates on Eesti muutunud ka stabiilseks toidunisu eksportijaks.
INDREK AIGRO
Copenhagen Merchantsi teraviljamaakler
