AFP/Scanpix

Esimesed teated mesilasperesid tabanud ootamatutest surmadest tulid juba aastal 2005, kuid siiani ei ole teadlased suutnud tuvastada selle põhjuseid. Mesinike ja mõnede teadlaste sõnul on aga järest rohkem tõendeid, et mesilaste surma üheks põhjustajaks on neonikotinoid-pestitsiidid.

Pestitsiiditööstuse esindajad aga on selle vaidlustanud, kirjutab New York Times.

"Eelmisel kevadel nägid nad nii terved välja," rääkis mesilasfarmi omanik Bill Dahle. "Aga septembris hakkasid nad järsku hullumeelselt surema. Oleme mesilasi pidanud üle 30 aasta ning pole kunagi varem sellist kaotuist pidanud üle elama."

Varem kaotasid mesinikud aastas viis kuni kümme protsenti oma mesilastest, nüüd hukkub aastas vähemalt kolmandik.

Mesilaste surm ei mõjuta ainult mesinikke. USA põllumajandusameti teatel sõltub vähemalt veerand ameeriklaste toidulauast, puuviljad ja juurviljad, mesilaste tolmendamisest. Väiksem hulk mesilasi tähendab ka väiksemat saaki ja seega ka kõrgemaid hindu.

Ka Eestis uuritakse, mis võib mesilaste suremust põhjustada. Nii rahastab põllumajandusministeerium Eesti Maaülikooli uuringut taimekaitsevahendite esinemisest mees ja suiras ning nende mõjust meemesilastele.

Uuringuga selgitatakse välja, kas mesilaste suremus on Eestis seotud taimekaitsevahendite kasutamisega rapsikasvatuses. Muu hulgas uuritakse, milline on pestitsiidijääkide hulk mees ja suiras ning analüüsitakse nende jääkide mõju mesilasperede arengule – nt mee tootlikkusele ja mesilaste haigestumise ja suremuse tasemele.

Eesti mesindusorganisatsioonide esindajad kutsuvad aga Eesti riigiasutusi toetama Euroopa Liidu valitsusasutuste kohtumisel kõiki püüdlusi neonikotinoidide keelustamise küsimustes.