Otsese negatiivse mõjuga ala karjääride avamisel Nabalas oleks Muhu saare suurune, kaudne mõjuala ulatuks lõuna suunal Mahtra soostikuni ja põhja suunal Tallinnani, ida-lääne suunal Pirita ja Keila jõgedeni. Ohus oleks peale Tuhala nõiakaevu kogu piirkonna phja- ja pinnavee režiim.

Nabala Keskkonnakaitse hingu juhatuse liige Mihkel Pukk ütles, et kogutud allkirjad näitavad selgelt inimeste seisukohta, millisena soovitakse näha Nabala karstiala tulevikku. "Looduskeskonna muutmine tööstuskeskkonnaks pole meie hinnangul piisavalt põhjendatud, rääkimata kogu protsessi keskkonnahoidlikkusest," ütles Pukk. 

Ettevõtjad ja keskkonnaministeerium on survestamas avalikkust ehituskillustiku nappuse probleemiga, samas jäetakse mainimata, et Eestis jätkub aktiivset ehituslubjakivivaru ilma Nabala maardlata veel 40 aastaks. Jäetakse ka mainimata killustiku ekspordimahud, mis moodustasid 2007. aastal enam kui neljandiku kogu Eesti sisevajadusest. Samuti ei räägita põlevkivikaevandamise käigus nö "tasuta" saadavast killustikust. 

"Praegune olukord on absurdne, sest iga suvaline isik võib esitada uuringuloa taotluse ning saada loa kaevandamiseks. Ei ole vahet, kas taotleja on eraisik, FIE või minimaalse osakapitaliga OÜ. Ometi on aga tegemist aastakümneid kestva tegevusega ning kaevandamisega seotud keskkonnamjud on pöördumatud." selgitas Pukk. 

Käesolevaga teeb Nabala Keskkonnakaitse ühing koos Eesti Maavarade hinguga keskkonnaministrile ettepaneku peatada kaevandamise ja uuringulubade menetlemine, kuni on valminud kõikide huvigruppidega arvestav Ehitusmaavarade arengukava.