Kaarmise küla elanikud Einu Rüütel (vasakul) ja Eino Tuulik on mõlemad järve puhastamise viibimise pärast omakorda keskkonnaametnikega kirjavahetust pidanud. Foto: erakogu
Just siis, kui Kaarma valla Kaar­mise küla üle 11 ha suurune järv seitsme aasta eest Natura eelvalikualaks nimetati, oli külas teravalt päevakorral vajadus veekogu puhastada. Puhastamisvõimalusest sai tingimus, milleta külarahvas Natura ala moodustamisega nõus poleks olnud. “Ametnikud rääkisid meile tulihingeliselt, et just tänu Naturale on rohkem võimalusi, kuidas järv saab puhtaks ja isegi kalad tulevad järve tagasi,” meenutab Kaar­mise külavanem Aire Sillart. 43aastane Aire Sillart ütleb, et terve see aeg, mis ta end mäletab, on järve seisund lähedal tegutsenud kolhoosilauda, põldudele veetud sõnniku jms mõjul halvenenud. “Järve sattunud toitained panid taimestiku vohama. Päris hulluks keeras olukord 7–8 aastat tagasi,” jutustab naine. “Umbes viis aastat tagasi ei saanud meie pere enam traktoriga peenramaale, pinnas oli nii pehmeks muutunud – see näitab, et asi läheb kogu aeg halvemaks.”
Avalehele
8 Kommentaari