Pilt on illustreeriv Foto: Ilmar Saabas

Arupärijad soovisid teada, milline seis on praegu ja millised lootused võivad olla põllumeestel, kui äkki lahvatab see katk Eesti seafarmides?

Padar selgitas, et seoses sigade Aafrika katku levikuga naaberriikidest, on juba alates 2011. aastast veterinaar- ja toiduameti käskkirjadega kehtestatud ennetavad meetmed. Näiteks kuumtöötlemata sööda impordikeeld, kõigi kolmandatest riikidest reisijate pagasikontroll piiril keelatud liha ja lihasaaduste avastamiseks jne, nakkuse leviku piiramiseks.

„Neid nõudeid on ajakohastatud, nagu näiteks kodusigade ja farmis peetavate metssigade väljaspidamise keeld,“ märkis Padar. Ta lisas, et inimeste teavitamine eri meediakanalite kaudu on alates 2004. aasta kevadest olnud pea igapäevane.

Põllumajandusministeerium avas augustis koostöös veterinaar- ja toiduametiga jooksvalt täiendatava spetsiaalse veebilehe seakatk.ee – mis on tõlgitud ka vene keelde –, kuhu on koondatud mitmekülgne sigade Aafrika katku puudutav teave sihtrühmade kaupa. Pidevalt edastatakse pressiteateid olukorra arenemisest ja lisaks saab küsimuste infot taudi kahtlusega loomadest jätta veterinaar- ja toiduameti vihjetelefonil.

Arupärijate nimel esinenud Heimar Lenk märkis, et ühed potentsiaalsemad katku levitajad võivad olla seapidajad, kes kasvatavad ühte-kahte siga ja kes ei ole oma sigu ametlikult registreerinud. Kui need talunikud juhtuvad veterinaaride poolt kontrollimatult ja katku nakatunud sigade liha althõlma müüma, aitavad nad kaasa katku levikule ning riigil puudub kontroll nende tegevuse üle. Ta soovis teada, kuidas plaanib riik sellist tegevust kontrollida ja ohjata.

Padar ütles, et tänaseks on Eesti taudijuhtumid kinnitatud metssigadel Valga-, Viljandi- ja Ida-Virumaal. Kodusigadel ja kodus peetavatel metssigadel sigade Aafrika katku tuvastatud ei ole. Veterinaar- ja toiduameti veterinaarjärelevalveametnikud volitatud veterinaararstide abiga on külastanud kõiki teadaolevaid sigade pidamisega tegelevaid loomapidajaid, kontrollinud bioohutuse täitmist, nõustanud ja jaganud asjakohaseid trükiseid nii eesti kui ka vene keeles.

Padari sõnul on veterinaar- ja toiduamet selleks, et jälgida ja hinnata seakasvatajate, loomade vedajate, töötlejate bioohutuse meetmetest kinnipidamist, suurendades hüppeliselt visiitide arvu nimetatud ettevõtetesse ja eramajapidamistesse. Minister märkis, et võimalikku kompensatsiooni võivad saada vaid nõuetekohaselt käituvad loomapidajad.

„Tauditõrje meetmete eiramine toob kaasa vastutuse loomatoidutõrje seadusest lähtuvalt,“ ütles Padar. Ta lisas, et kuna hetkel ringleb meil viirus metssigade seas, on olulisim riskikoht metssealiha. Koostöös jahimeestega on jõutud võimaliku lahenduseni, kus kõigi lastud metssigade kohta teeb veterinaar- ja toiduameti jahiloale märke, et loom on uuritud ja seega tohib teda kasutada, märkis Padar.