Laoküla mererannas seisavad nõukogudeaegse pärandina praegu vaid kunagised piirivalverajatiste varemed. Nüüd planeerivad ettevõtjad sinna suure laokompleksi ehitamist. Foto: Heiki Maiberg

Märtsi üheks keskkonnateoks on Eesti loodusfilmi grand old man’i Rein Marani uus film “Suvisted Tammealusel” (filmi looja Rein Maran, operaatorid Tõnu Talpsep ja Ants Tammik, toimetaja Margit Maran, konsultant Ahto Kaasik, muusik Tuule Kann), mille esilinastused olid 2. märtsi loodusõhtul rahvusraamatukogus Tallinnas ja 14. märtsil festivali “Maailmafilm” avafilmina Tartus.

Rein Maran on jäädvustanud Virumaal Tammealusel põliseid hiietavasid ja rahvakalendri kombestikku, milles väljendub eestlastele omane loodusearmastus. Tammealusel on tavaks saanud tähistada igal kevadel suvistepüha, et tervitada saabuvat suve, saada väekas looduselamus, hoida tavasid ja pärimusi elavana ning tugevdada kogukonda. Marani film annab haruldase võimaluse vaatajal sellest soojast ja erilisest sündmusest osa saada.

Märtsi teine keskkonnategu on keskkonnaameti korraldatud loodust ja kultuuripärandit väärtustavad rahvarohked ettevõtmised Lahemaal. 7. märtsil oli keskkonnaameti ja Eesti Hobusekasvatajate Seltsi eestvedamisel hobustega metsatööpäev, kus räägiti hobutöö ajaloost ja näidati metsavedu hobustega.

Teemapäev korraldati Kolgaküla rahvamajas ja Aaviku talu maadel. 28. märtsil peeti Leesi rahvamajas mõnus olemine teemal “Seto ja Võro jäävä ello”. Lahemaale Kolga randa tulid külla Lõuna-Eesti mehed Ahto Raudoja ja Aapo Ilves, kes rääkisid setu ja võru keele ning kultuuri elujõust, oma tegemistest ja muust olulisest, mis aitab loodus- ja kultuuripärandit hoida.

Popp Öökulli akadeemia

Märtsi kolmandaks keskkonnateoks sai loodusmuuseumi näitus “Öised tiivulised” ja sellega seotud Öökulli akadeemia loengusari. Näitus viib vaataja imepärasesse ööellu ja tõestab, et öö pole hall ega sünge, vaid täis vilgast elu. Kaks eri teemat – kakud ja ööliblikad – on seotud ühe pealkirja alla ning jagatud muuseumi saalide vahel.

Neljapäeviti on näitusega seotud teemadel Öökulli akadeemia loengud, kus lektoriteks on olnud loodusmuuseumi zooloog Anne-Ly Nurmõtalo, entomoloog Aare Lindt, bioloog ja loodushelide salvestaja Veljo Runnel ning Aleksei Turovski.

Fotovõistluse “Looduse aasta foto 2015” ühe korraldajana tänab Eesti Looduskaitse Selts 1200 loodusfotograafi, kes saatsid konkursile ligi 9000 pilti.

Keskkonnaämber Keilas

Märtsi keskkonnaämbriks valis selts Puhkeranna detailplaneeringu ümber toimuva Keila vallas. 11. märtsil oli detailplaneeringu avalik arutelu. Praeguse seisuga ei ole vallavalitsus Laoküla elanike ja ELSi vastuväidetega arvestanud ning palus need 10. aprilliks tagasi võtta.

Planeeringuga suletakse mitmesaja meetri ulatuses kauneid vaateid merele ja rajatakse laokompleksid. Mereäärsete alade täisehitamine on üldiste huvide kahjustamine meie kõigi jaoks. Selts on solidaarne Laoküla elanikega, kes samuti on nimetatud detailplaneeringu vastu.
Vastuväidetest looduskaitse selts ei loobu ja alustab allkirjade kogumist uhkete merevaadete säilitamise eest ning Paldiski ja Madise vahelise rannaala täisehitamise vastu.