Eesti Vabaerakond (EVE): Kõige olulisem on eelisarendada kõikide sektorite ülese meetmena väiketootjaid ja peretalusid. Seetõttu tõstame otsetoetuste eelarves 100 mln eurot ümber konkurentsivõime toetustelt väiketootjate, raskustes sektorite ja piirkondade sissetulekutoetusteks. Täiendavat siseriiklikku abi vajab ennekõike seakasvatus.

Teiseks kehtestame ühe meetmeteülese investeeringutoetuse limiidi 300 000 eurot tootja kohta, et toetused jõuaksid 500 asemel vähemalt 3000 tootjani. Välistame ka toetuse mitmekordse väljapetmise.

Reformierakond (RE): Euroopas tervikuna tuleb liikuda suunas, mis muudab põllumajandusliku tootmise toetustest vähem sõltuvaks. Toetused moonutavad konkurentsi ja pidurdavad tootmise efektiivsemaks muutumist ega soodusta Euroopa tootjate konkurentsivõimet maailmaturul.

Eesti põllumehed on karmides oludes karastunud ja väga läbilöögi­võimelised, seepärast on Eesti seisukohalt oluline, et konkurentsitingimused Euroopa Liidus oleks võimalikult võrdsed. See tähendab eelkõige võimalikult sarnaseid toetusi, aga ka sarnaseid regulatsioone ning ühtviisi regulatsioonidest kinnipidamist liikmesriikides.

Otsetoetustelt tuleb liikuda toetamisele laenude ja garantiide kaudu. Samuti on vajalik riigi abi uute turgude avamisel ja ekspordi toetamisel ning tooteinnovatsioonis. Ka puhta Eesti toidu tuntuse tõstmisel saab riik olla abiks.

Isamaa ja Res Publica Liit (IRL): Mida mitmekesisem tootmine, seda jätkusuutlikum põllumajandus. Lähtuda tuleb kohalikest tingimustest (kliima, tööjõud, investeeringud, keskkonnasäästlikkus) ja turgudest. Ekspordiks tootmine nõuab suuremaid mahtusid, mis eeldab spetsialiseerumist ning kontsentreerumist ja/või ühistegevust.

Eestis on mõistlik väärindada eelkõige rohttaimi ja viljeleda keskkonnasõbralikku toidutootmist. Erakorralist abi vajavad eelkõige sealiha- ja piimatootjad. Riiklikult tuleks tagada taristu areng maapiirkondades, võrdsed konkurentsitingimused Euroopas, õiglane maksukeskkond ja mõistlikud keskkonnanõuded ning abistada ettevõtjaid uute turgude leidmisel. Oluline on nõuandeteenistuse, põllumajandusteaduse ja (kutse)-hariduse korraldamine.

Euroopa abiraha kasutamine tuleb suunata aktiivsele arengule, talude ja suurtootmise ning intensiivse tootmise ja looduskeskkonna tasakaalule. Tuleb tagada põllumajandusmaa aktiivne kasutus ning eelistada kohalikul kapitalil tootmist.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE): Rakendatav Eesti maaelu arengukava annab iseenesest ülevaate, mida peame prioriteetseks. Üldises mõistes on oluline kogu Eesti põllumajanduse konkurentsivõime. Lisaks oleme tähtsaks pidanud neid valdkondi, kus tootmine on alla meie isevarustatavuse taseme: aiandus, puuviljakasvatus, marjandus, mesindus jne. Kõik mõistlikud tegevused, mis aitavad meie maad ja vett paremini kasutada ning toovad meile tulu ja töökohti, on lugupidamist väärt. 

Põllumajanduses ei tule edu, kui põllumehel ei ole suuremat kontrolli selle üle, mis toimub tema toodanguga pärast farmi väravast väljumist, ehk põllumehel peab olema suurem kontroll ahelas farmist tarbijani. Ühistegevus on siinkohal tulemuslik edasiaitaja. Kõvasti.

Erakond Eestimaa Rohelised (EER): Eelisarendamist vajavad mahetootmine ja ekstensiivne (karjamaapõhine) loomakasvatus. Vähendame mahepõllumajanduse ja -loomakasvatuse lõivusid ning bürokraatiat, mahesaaduste töötlemine saab rohelise tee!

Nõudlus ökoloogiliselt puhta toodangu järele on pidevas tõusutrendis. Meil on sellise tootmise jaoks veel väga head looduslikud eeldused. Ametnikud peavad mahetootmisele kaasa aitama, mitte juuksekarva ja protsenti pooleks ajama. Nõuame ühise põllumajanduspoliitika muutmist keskkonnasõbralikuks, mahe- ja väiketootjaid eelistavaks.

Loome koostöös metsaühistute ja põllumeeste organisatsioonidega võimalused, kuidas omanikud saaksid mõistlikult ja kasumlikult majandada ka oma looduskaitse all olevaid maid näiteks säästva püsimetsamajanduse, mahepõllunduse ja -loomakasvatuse, biogaasitoorme kogumise jmt abil ning asjalikus koostöös looduskaitsjatega.

2. Kui oluliseks peate top-up’i maksmist ja milliseid teisi siseriiklikke toetusi lubate?

EVE: Aastatel 2016–2020 saaks Eesti riik maksta maksimaalses ulatuses top-up’i 92 mln eurot. Vabaerakond peab vajalikuks üleminekutoetuste maksmist maksimaalses mahus. Selleks katteallikate leidmine on aga keeruline ülesanne, sest Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioon koostas 2014. aastal riigieelarvestrateegia järgmiseks neljaks aastaks ning ei näinud selles ette üleminekutoetuste maksmist. 

Vabaerakonna arvates leiaks selleks riigieelarvest katteallikad valitsemiskulude kokkuhoiult ja erakondade rahastamise loobumisest (27 mln eurot).

Peame otstarbekaks ka riigi infrastruktuuride finantseerimiseks riigivõlakirjade emiteerimist, et vabastada rohkem jooksvaid riigieelarvelisi vahendeid näiteks top-up’i ja muude kulude katmiseks.
RE: Eesti põllumajandusettevõtted on viimastel kümnenditel teinud läbi ülisuure arengu. Lisaks Euroopa Liidu ühisele põllumajanduspoliitikale on selleks eeldused loonud meie vaba konkurentsi soosiv ettevõtluskeskkond ning efektiivsuse kasvule suunatud põllumajanduspoliitika. Oluline on, et need arengud jätkuksid.

Põllumajandust toetatakse riigieelarvest kaasrahastusena Euroopa Liidu toetustele. Meil saab jätkuvalt põllumajanduslikus tootmises kasutada madalama aktsiisiga maksustatud kütust. Maaelu Edendamise Sihtasutusel on meetmed laenude garanteerimiseks ja kriiside ületamiseks.

IRL: Paraku makstakse Euroopa Liidus tänini ebavõrdseid otsetoetusi ja väiksemate toetustega riikidel on lubatud tingimuste võrdsustamiseks maksta top-up’i. Arvestades ka kriisiolukorda, on väga oluline alustada kiiresti top-up’i maksmisega. Jätkata tuleb kõigi praegu makstavate siseriiklike toetustega – tõuaretus-, turuarendus-, asendustaluniku-, praktikatoetused ja teised toetused, rahastada rakendusuuringuid ja Eesti toidu programmi ning leida võimalus erakorralise seakasvatustoetuse maksmiseks.

SDE: Top-up ehk Eesti riigieelarvelised lisamaksed on kindlasti oluline teema ja see annab põllumajandussektorile kindlust juurde.
Kõik senised siseriiklikud toetused nagu tõuaretustoetus, peavad kestma. Vajalikuks peame mesinikele makstavat toetust, ja loomulikult tegeleme kõige sellega, mis võimaldab seakasvatajatele olukorra leevendamist.

EER: ELis on toetuste tasemed väga erinevad, meie põllumajandustootjad on seatud ebavõrdsetesse konkurentsitingimustesse. Top-up’i kavandamisel tuleb muidugi arvestada eelarve tegelike võimalustega. Põllumajanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse seisukohalt on MAK olulisem kui otsetoetused. Pakume kaardistatud ja hooldatud looduslike pühapaikade omanikele maksusoodustusi ning toetusi.

On aeg tagada looduskaitseliste piirangute kompenseerimine eramaadel, sõltumata sellest, kas piirangud on kehtestatud Natura 2000 võrgustiku aladel või väljaspool neid. Kompensatsioonid tekitavad motivatsiooni majandada omandit looduskaitselistel eesmärkidel. Taastuks usaldus ja ka omanike huvi ametkondi loodusväärtustest teavitada.

3. Milline peaks olema MAKi Eesti-poolne kaasfinantseerimise määr?

EVE: MAKi kaasfinantseerimise määr peaks olema vähemalt 25%, nii nagu eelmine põllumajandusminister koos MAKi juhtkomisjoniga oli kavandanud.

MAKi kaasfinantseerimise vähendamine kompenseeriti otsetoetuste eelarvest 107 miljoni ülekandega MAKi eelarvesse ning seda otsust tagasi pöörata pole õiguslikult enam võimalik. Seega vähendati selle otsusega sisuliselt otsetoetuste tasemeid kuni aastani 2020. Võimalik on MAKi Eesti-poolset kaasfinantseerimise määra suurendada, kuid poliitiliselt on seda väga raske saavutada, sest koos omaosaluse suurendamisega suureneb MAKi eelarve üle 100 miljoni, võrreldes esialgu kavandatuga, kokku ca 1,11 miljardi euroni. See eeldab mingite riigieelarveridade vähendamist või lisavahendite leidmist. Vabaerakond pooldab viimast.

RE: Eestis on juba aastaid tagasi valitsuse tasemel kokku lepitud, et Euroopa Liidu toetusi kaasfinantseeritakse riigieelarvest minimaalses võimalikus määras. See annab võimaluse meie maksumaksja raha vabamalt kasutada riigi vajadusteks nagu näiteks siseturvalisus, pensionid ja haridus. Ka regionaalseid programme on lihtsam rahastada otse eelarvest, kui et teha seda läbi bürokraatlike ELi toetusskeemide.

IRL: MAKi Eesti-poolne kaasrahastamine peaks olema 25 protsenti, nii nagu see oli esialgu kavandatud. Oli suur viga, et Reformierakonna ja sotside valitsus otsustas MAKi kaasrahastamist vähendada
15 protsendini ning maaelu ja põllumajanduse rahastamist vähendas 100 miljoni euro võrra.

SDE: Kindlasti oleks 25% maaelu arengukava kaasfinantseerimine oluline – kas selleni jõutakse tulevikus lähemale, on tähtis teema.

EER: MAKi kaasrahastust tuleb tõsta Euroopa Liidu määrustega maksimaalselt lubatu lähedale. Esimesel võimalusel peaks suurendama MAKis põllumajanduse jätkusuutlikkust enim mõjutavate meetmete eelarvet.

4. Mida teha, et väärtuslik põllumaa ei läheks kinnisvara alla, kas üldse näete selles probleemi?

EVE: Väärtuslik põllumaa vajab kaitset, selles pole kahlust. Menetluses oleva uue planeeringuseaduse eelnõuga üritatakse ära määratleda väärtusliku põllumajandusmaa mõiste. Ka maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses on välja toodud väärtusliku põllumajandusmaa mõiste, kasutamise nõuded, siht- ja kasutusotstarbe muutmise loa menetlemine jms.

Väärtusliku põllumaa sihtotstarvet saaks edaspidi muuta ainult põllumajandusministri nõusolekul. Kuid olukord, kus kõik sõltub ministri suvast, ei taga veel seaduse eesmärki ja avab tee poliitilisele korruptsioonile. Seetõttu kaalub Vabaerakond alternatiivina väärtusliku põllumaa sihtotstarbe muutmise, kas elamu- või tootmismaaks, maksustamist. See ei peaks kehtima talumajadele ja põllumajandusehitistele.

RE: See nn põllule ehitamine on põhiliselt Tallinna ja Tartu ümbruse probleem. Väiksemates kohtades on pigem tervitatav, kui inimesed asuvad maale elama. Ka ei saa kuidagi hukka mõista ettevõtteid, kes maale investeerivad ja töökohti loovad, selleks vajalikud tootmishooned ehitavad. Läbi planeerimisprotsessi tuleb arenguks ja arendusteks leida sobivaimad kohad ning kindlasti peab ühe aspektina arvesse võtma ka maa põllumajanduslikku väärtust.

IRL: Väärtusliku põllumaa kaitse tuleb tagada seadusega. Maakonna keskmisest väärtuslikum (boniteet, põllumassiivi terviklikkus, maaparandussüsteemid, asukoht) põllumajandusmaa peaks olema määratletud maakondade planeeringutes ning selle sihtotstarbe muutmine peaks olema võimalik ainult valitsuse või põllumajandusministri eriloaga.

Põllumajandusmaa sihtotstarbe muutmine tuleks maksustada, sest reeglina kaasneb sellega ka maa (turu)hinna oluline kasv. Toetus- ja maksupoliitikaga on vaja soosida põllumajandusmaa aktiivset kasutamist.

MESi kaudu tuleb luua ajutistesse raskustesse sattunud põllumajandustootjatele võimalus maa tähtajaliseks fikseeritud hinnaga “pantimiseks”.

SDE: Siin on näha probleemi: igal juhul tuleb sellesse väga ettevaatlikult suhtuda, ja võimalused, kuidas väärtuslik põllumajandusmaa ei läheks kinnisvara alla, peavad olema väga reguleeritud.

Meil on siinkohal menetluses maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus, kus määratleme üheselt põllumajandusmaa mõiste ning kasutamise tingimused. Väärtuslik põllumajandusmaa peab andma eelkõige toitu ja sinna ehitamine ei tohi olla esimene variant.

EER: Näeme viljaka põllumaa hävitamises suurt probleemi, sest tegu on asendamatu väärtusega. Määratleme planeeringutes väärtusliku põllumajandusmaa, kus ehitus on keelatud või lubatud üksnes põllumajandustootmiseks vajalikul määral.

5. Mida teha põllumajandusest vabaneva tööjõuga?

EVE: MAKis maaettevõtluse mitmekesistamise meede on ennekõike mõeldud põllumajandusest väljuvate ettevõtjate ja töötajate investeeringutoetusteks nende uutes ettevõtmistes väljaspool põllumajandust.

Kui eeldada, et ühe täisväärtusliku töökoha loomiseks tuleks investeerida ettevõtte põhivarasse ca 100 000–200 000 eurot, siis nelja aastaga 50 000 uue töökoha loomiseks tuleks ainuüksi Eesti ettevõtlusesse tagasi või juurde meelitada vähemalt 10 miljardit eurot investeeringuid. Et seda saavutada, tuleb turule tuua ka muid olulisi finantsinstrumente, alates riiklikest garantiidest, laenukindlustusest ja lõpetades näiteks ettevõtete võlakirjaturu arendamisega.

Ettevõtetele mõeldud kapitalitoetusi konverteerides riigigarantiiga laenuks annaks samuti olulise finantsvõimenduse.

RE: Põllumajanduses oli veel paarkümmend aastat tagasi hõivatud üle kümne protsendi töövõimelisest elanikkonnast. Praegu on see võrreldav muu arenenud maailma omaga ja tööhõive põllumajanduses on ligikaudu 2–3%. Siit edasi suurt langust näha ei ole.

Väljakutse on leida võimalused maapiirkondades töökohtade tekkimiseks väljaspool traditsioonilisi maamajanduslikke valdkondi nagu põllumajandus, metsamajandus ja kalandus.

Võtmeküsimused on ka kutseharidus, elukestev õpe ning uute oskuste omandamine. Samuti on riigi ülesanne luua ettevõtluse arendamiseks vajalik taristu väljaspool linnalisi piirkondi.

IRL: Mitmekesistada on vaja nii põllumajandust kui kogu maaettevõtlust. Selleks on tarvis arendada taristut (teed, elekter, internet). MAKi rahastamisel tuleb senisest enam keskenduda aktiivsetele ettevõtlust toetavatele meetmetele ja suurendada finantsinstrumenti. (Väike)ettevõtlust maal tuleb toetada enam EASi ja KREDEXi kaudu. Ettevõtlusega alustamist soodustada riiklike toetusprogrammidega ja maksupoliitika kaudu.

SDE: Raske on meenutada metsikuid 1990ndaid, kui reformide tõttu jäi põllumajanduses olnud inimesi massiliselt n-ö tänavale. Meil on olemas ametiasutus nagu töötukassa, mis pakub ümberõpet ning võimalusi, leidmaks endale sobiv koht tööturul. Meil rakenduvad meetmed väikepõllumeestele; tihtilugu on põllumajanduses vabanevad inimesed seotud ka oma kodukoha ja põllumajandusega tegelemisega ning ettevõtlusega alustamine on hea viis nii oma teadmiste rakendamisel kodukoha arenguks kui ka töökoha või töökohtade loomiseks. Märtsis avaneb meede “Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas”.

EER: Esiteks, luua töökohti hajutatud energiatootmises. Toodame osa elektrist ja soojusest kohapeal – päikesest, tuulest, biogaasist ning teistest taastuvenergia allikatest. Avame meetmed võsa, pilliroo ja heina laialdasemaks kasutuselevõtuks kohalikus energeetikas. Toetame elektri ja soojuse hajussüsteemide loojaid ning kasutuselevõtjaid. Loome maale uusi töökohti energeetikasektoris. Teiseks tuleb edasi arendada maaturismi, sh loodusturismi.

6. Kuidas muuta maaettevõtlust mitmekesisemaks?

EVE: Esiteks peab riik hakkama oluliselt rohkem investeerima maapiirkondade taristusse, näiteks teede-, elektri- ja internetiühendustesse. See on ettevõtluse arenemise eelduseks maal.
Teiseks, me peame tugevdama omavalitsusi, et pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid. Me muudame maksusüsteemi selliselt, et see tagab omavalitsuste toimetuleku ning nende võimekuse arendada kohalikku elu ja ettevõtlust. Me muudame seadusi, et soodustada omavalitsuste koostööd, mis võimaldaks neil lahendada piirkondlikke probleeme ühiselt.

RE: Riigi ülesanne on tagada kogu Eesti tasakaalustatud areng – kerge deklareerida, aga ülimalt keeruline teostada. Kiireid lahendusi siin pole. Riik saab luua soodsa keskkonna ettevõtluse arenguks ning töökohtade tekkeks, Reformierakond soovib sellele kaasa aidata näiteks tööjõumaksude langetamisega. Üks maaelu elavdamise abinõusid võiks olla programmi algatamine ettevõtlusele vajalike elektri- ja sidevõrkudega liitumiseks (nn viimase kilomeetri toetus) ja teede rajamiseks põhimõttel: osa riik, osa kohalik omavalitsus ja osa ettevõte.

IRL: Viimastel aastatel on põllumajandusest vabaneva tööjõu arvukus oluliselt vähenenud, pigem on probleem vastupidine – vajalike oskuste ja ettevalmistusega inimeste puudumine.

Samas on probleemiks, kuidas luua maal elavatele inimestele töökohad väljaspool põllumajandust. Selleks on vaja maaettevõtluse mitmekesistamist. Vaja on muuta tõhusamaks ümber- ja täiendõpe ning ettevõtluskoolitus ja nõuandesüsteem.

SDE: Selle tarbeks on uues maaelu arengukavas planeeritud ka mitmeid meetmeid, kas või eespool mainitud mitmekesistamise meede. Lisaks sellele peame väga tähtsaks suuremat koostööd maapiirkonna ettevõtete vahel (koostöö-turundus jne), peame väga tähtsaks ka põllumajandusministeeriumis ettevalmistatavat biomajanduse strateegiat, sest me ei kasuta praegu veel heaperemehelikult meie kasutuses olevat biomajanduslikku ressurssi. Alates niisama euroheina niitmisest, magevee suuremast kasutamisest või risust ja võsast metsa all.

EER: Toetame kohalikku väike- ja mahetootmist, sh lihtsustame väikestele õlle- ja veinitootjatele kehtivaid regulatsioone. Loome ulatusliku investeerimisabi ühistutele väiketootmise ja turustamise toetamiseks meetmetega, mis on suunatud tööviljakuse tõstmiseks väiketootmises ning ühistulise tegevuse arendamiseks.

7. Kes on Eestile parim põllumajandusminister?

EVE: Parim põllumajandusminister on inimene, kes suudab näha põllumajanduse ja maaelu arengut pikema aja jooksul kui järgmised neli aastat ning kes seab oma tegevuse eesmärgiks kursimuutuse Eestis kauakestnud suurtootmist soosivas põllumajanduspoliitikas. Ta peab saama aru, et põllumajanduse kujundamine tööstuseks maksumaksja rahaga ei ole kestlik ja otstarbekas; et see tee viib meid toidujulgeoleku riskideni.

Parim põllumajandusminister saab aru, et maakultuuripärandi edasikandja ning Eesti toidujulgeoleku tegelik garant on talu, ning annab endast oleneva talude kaitseks ja arenguks. Ta on inimene, kes näeb taastuvenergia jõulises arendamises tulevikuteed eesootava energiakriisi leevendamiseks ja maaelanike sissetulekute tõstmiseks. Ta asub reguleerima maaturgu ning peatab põllumajanduse kontsentreerumise ja maade müügi välisfirmadele. Ta haarab ministeeriumi mõjusfääri ka regionaalpoliitika ja asub teostama seni olematut regionaalpoliitikat.
Vabaerakonna põllumajandusministri kandidaat on Kaul Nurm.

RE: Reformierakond lubab oma valimisprogrammis põllumajandusministeeriumi ümber korraldada maaeluministeeriumiks, kuhu tuleb teistest ministeeriumidest koondada maamajanduse ja regionaalhalduse asjatundjad. Maaeluministeeriumi juhtiv inimene peab olema kursis maaelu küsimustega, aga samuti olema võimeline Brüsseli koridorides Eesti huvide eest seisma. Parima kandidaadi üle otsustavad märtsis valijad.

IRL: Parim põllumajandusminister on see, kes võimukoalitsiooni pääsemise nimel ei ohverda maaelu- ja põllumajanduspoliitikat ning suudab Reformierakonnale ning veel mõnele paduliberaalile selgeks teha, et on olemas (ja isegi vajalik ning kasulik) põllumajanduspoliitika. 

SDE: Eesti parim põllumajandusminister on see, kes suudab kogu valdkonda tasakaalukalt analüüsida ja kitsaskohti lahendada. Ta ei tohi olla mõjutatud ühestki huvigrupist. 2015. aastal oleks parem, kui tal oleks ka vasktorudest soolestik, et kogu see raske põllumajandusaasta läbi seedida.