Päris paras 308 SW
Alustame mootorist. Sõitsin autoga, millel 2-liitrine diiselmootor, näitajaks 150 hobujõudu. Nendel jõududel on jõudu piisavalt, tavalise autosõitja jaoks isegi liiga palju. Sest tema armastab väiksemat kütusekulu ning 150-hobujõulisel pole see kõige väiksem.
Küll julgen kinnitada, et peaaegu täiesti uue kuuekäigulise automaatkastiga sõiduki näidatud keskmine 5,8 liitrit 100 km kohta vastab ka tema sooritusvõimele.
Sooritusvõime on selline, et kui ikka mööda sõita tahad, vajuta julgesti gaasi. Üsna pea võid suunatulele teise suuna anda ja oma ritta naasta.
Kes aga nõrgemat kiirendust ning väiksemat kütusekulu otsib, siis 1,6se diisliga (92 hobust) peaks see jõudma 3,8ni. Seda tehase andmete põhjal. Tehase andmete usaldusväärsuse kohta ütlen järgmist: olen mõnda aega sõitnud 508ga, millel lubati keskmiseks 4,7. Ning on ka 4,7, välja arvatud talvel, kui auto end maja ees soojaks käib.
Intrigeeriv tundub aga ka 1,2 liitrine turbomootor, mis tehnikute väitel küsib bensiini keskmiselt 4,7 liitrit sajale.
Teine 308 SW hea omadus on ruumikus. Selles autos on tõesti ruumi, seda nii tagaistmel kui ka pakiruumis. Pakiruumi on tavajuhul üle 600 liitri, kui istmed alla lasta, siis üle 1600 liitri.
Seega, kellel tava rohkeid pakke vedada, siin on midagi teile. Võin kinnitada, et kahe päeva reisivarustus ning 60-le inimesele määratud pulmatort ei vähendanud pakiruumi mahtu kuigivõrd.
Kui kõik need kimpsud-kompsud olin autosse ladunud, soovisin katte peale tõmmata, et varga silmale vähem veetlust pakkuda. Katet polnud! Õnneks taipasin vaadata pakiruumi põhja alla. Seal ta lebaski, kenasti talle määratud paigas. Mõistlik lahendus, prantslased.
Et ööd juba pimedamaks kisuvad, õnnestus proovida ka tulesid. Korralik valgus, ainult et lähituled lõpevad pisut järsu joonega. Kaugtuled on küllalt võimsad. Kaasaegsetel autodel (proovitu sealhulgas) on nad isegi nii võimsad, et liiklusmärkide tootjad peavad mõtlema, kuidas nn vastuhelki vähendada, et ka metsloomaohtlikel teeäärtel õnnestuks pilk peal hoida.
Plusside hulka kuulub kindlasti see, et Peugeot 308 SW on silmale ilus vaadata. Mitte ainult minu silmale – tema saledat ning sportlikku joont tunnustasid teisedki. Istuda oli mugav, seda ka üle kahe tunni kestnud järjestistumisel.
Armatuurlaud pakkus lahkelt kõiki lahendusi, ainult et neid võimaldav ekraan oli pööratud parajasti nii palju juhi poole, et kaassõitja selle menüü märke ei näinud. Tundub nagu tühiasi, aga miks mitte võimaldada juhil peatähelepanu liiklusel hoida ning kaassõitjal raadiojaamu või sobivat temperatuuri valida?
Juhi silma eest oli täielikult peidus (vähemalt minu sõiduasendi puhul) kang, mille abil sai tegeleda püsikiiruse hoidmise teemaga.
Arenenud oli aga klaaskatuse kate. Kui varem seisnes see ribade kokkulappamises, siis nüüd rullis see end kenasti kangana lahti.
Mis aga selle tarbeasja eest välja laduda tuleb? Kui võtta kõige odavam, siis üle 16 000 euro, kui kõige kallim, siis üle 26 000. Optimaalsena tunduvad lahendused jäävad minu hinnangul 22 000 – 23 000 euro kanti.
