Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban tõi oma ettekandes esile, et ligi kolmandik toorpiimast läheb ekspordiks.

„Viimase kümne aasta jooksul on piimakarjade arv vähenenud, on vähenenud ka kõige kõrgemate kokkuostuhindade puhul,” rääkis Marko Gorban. Ta lisas, et samas on piimahinna kasvades mõnevõrra kasvanud ka loomade arv.

Gorban tõi esile, et selle aasta keskpaigas oli meil 1333 piimalehma karja, kus peeti üle 85 tuhande piimalehma. Täna tegutseb Eestis 44 piimakäitlusettevõtet. 2015.-2016. aastatel, mis olid piimanduses väga keerulised, vähenes ka ettevõtete kogutoodangu väärtus ja töötajate arv.

Piimanduse kitsaskohaks aga pidas Marko Gorban seda, et vaatamata piimakarjade vähenemisele läheb meil siiski ligi kolmandik toorpiimast ekspordiks.

„Ligikaudu kolmandiku oma piimast ekspordime toorpiimana. 2018. aastal eksporditi toorpiima 196 tuhat tonni, rahalises väärtuses on see 62 mln eurot,” rääkis Gorban.

Ja lisas, et kui arvutada, mis Eestis oleks sellest piimast toota saanud, siis sellest kogusest oleks saanud teha 15 tuhat tonni juustu, tuhandetes tonnides võid ja vadakupulbrit.

„Kui selle toorpiima oleksime siin kohapeal väärindanud, siis oleks see potentsiaalne tulu olnud 80 miljonit eurot. Nii jäi meil üle 17 miljoni euro väärtuses tulu saamata,” oli välja arvutanud Marko Gorban.

Positiivsena aga tõi maaeluministeeriumi asekantsler esile selle, et viimasel ajal on suurenenud ka imporditava toorpiima osakaal. Toorpiima veetakse Eestisse sisse peamiselt Lätist. Tõsi – mõnevõrra vähenes siiski 2018. aastal vähenes eksporditava toorpiima kogus, nimelt 16 tuhande tonni võrra.

Piimafoorumil arutleti ka piimandussektori rolli ja võimaluste üle kaasaegse bio- ja ringmajanduse taustal ning arenguid globaalsel piimandusturul.

SEB Panga analüüsi kohaselt on Baltimaade toorpiima aastatoodang viimastel aastatel püsinud 3 miljoni tonni juures. Nii Eesti kui ka Läti aastatoodang on 0,7 - 0,8 miljonit tonni ning Leedul ligi 1,4 miljonit tonni.