Piimatootja eesmärgiks on nakkusvaba karja loomine
Klassikalise meetodi puhul isoleeritakse laboratooriumis piimas olevad haigustekitajad ja hinnatakse nende tundlikkust antibiootikumide suhtes, kirjutab Jõudluskontrolli Keskuse kodulehel Eesti Maaülikooli teadlane Piret Kalmus. Piimaproovid peavad olema võetud steriilselt, sest saastunud proovidest ei ole võimalik õiget haigustekitajat määrata.
PCR ehk polümeraasi ahelreaktsiooniga ei määrata mitte proovis olevaid elusaid baktereid, vaid bakterite pärilikkuseainet DNA-d. Pärast uuritava bakteri DNA tuvastamist hinnatakse, kui suures koguses selle mikroobi DNA-d piimaproovis esineb.
Maailmas võeti PCR igapäevases praktikas kasutusele 2008. aastal, Jõudluskontrolli Keskus pakub teenust alates käesoleva aasta aprillist.
Kuna PCR meetodika on väga tundlik, leides üles väiksemagi piimas oleva haigustekitaja DNA sisalduse, siis vajab laborianalüüsi tõlgendamine eelnevaid teadmisi udarahaigusi põhjustavatest mikroobidest, karja ja uuritava lehma udaratervise seisundist (somaatiliste rakkude arv ehk SRA) ning proovide võtmise mõjust analüüsi tulemusele.
Haigustekitajate väljaselgitamisel karjas tuleb alustada eesmärgist ehk püstitada küsimus, millele soovitakse vastust saada. Sellele järgneb valik, millist piimaproovi uurida. Võimalik on uurida nii lehma udaraveerandi piima, lehma üldpiima kui jahutipiima.
Iga piimatootja eesmärk peaks olema nakkusvaba karja loomine. Haigustekitajate uuring aitab seda eesmärki saavutada. Karjas levivate haigustekitajate teadmine võimaldab rakendada süsteemipärast mastiiditõrje skeemi.
Vaata laborianalüüside tõlgendamise näiteid Jõudluskontrolli Keskuse kodulehelt.
