Pikeveres käivad hundid veisekarjas röövretkedel

Lääne-Viru- ja Järvamaa piiril elutsev hundipesakond ründab veiseid: maha on murtud kaks piimaveisemullikat ning tõenäoliselt on kadunud ka mõned lihaveised. Jahimehed on ühte hunti sündmuskohal küll näinud, kuid maha lasta ei saa - luba puudub.

„Tahaks hoiatada teisi loomakasvatajaid huntide liikumise eest,“ pöördus Maaleht.ee poole Pikevere külas majandava piimakarjaomaniku tütar Margit Vaarma. Tema isale kuuluvast 13pealisest mullikakarjast murdsid hundid möödunud nädalal kahel järjestikusel ööl, reedel ja laupäeval, kaks pooleaastast lehmmullikat hoolimata sellest, et loomad olid elumajast vaid 50 meetri kaugusel asuvas elektrikarjusega ümbritsetud karjamaal.

Ühest lehmmullikast jäi karjamaale vedelema vaid ribikont ning kuna teisel ööl oli kiskjatel kõht juba täis, jäeti lõhkirebitud korjus lihtsalt vedelema. Samal ööl tekitati karjas vigastusi veel kolmele loomale, kuid loodetavasti nemad paranevad. Kolmandal ööl käis hunt luurel ning neljandal ööl veeti korjus hallivatimeeste ilmumist oodanud jahimeeste nina alt minema minema. Maha lasta jahimehed nähtud looma aga ei saanud, sest selleks puudus luba.

Kohapeal kahjusid tuvastamas käinud keskkonnaameti Viru regiooni jahinduse spetsialist Raivo Sassi sõnul on tegemist mitte ühe hundi, vaid terve pesakonnaga. „Üks loom nii palju korraga ära ei söö. Ja praegu on just see aeg, kui vanemad poegi murdma õpetavad,“ põhjendas ta oma arvamust.

Jahihooajavälist hundilaskmisluba Sassi arvates jahimehed vaevalt et saavad. „Sellel poleks mõtet. Tegemist on pesakonnaga, kes praeguseks juba ilmselt edasi liikunud,“ arvas ta.

Kohalikud jäägrid on aga seda meelt, et hunte tuleks senisest rohkem küttida ning veiseid murdva hundi või pesakonna jaoks, kes on probleemne ning käib ühes ja samas kohas röövretkel mitmel ööl järjest, võiks ikka eriloa väljastada küll.

Jahimees Peeter Järvamägi sõnul jäi Pikevere metsades möödunudaastasest hundipesakonnast talvel püssitoru ette vaid üks kutsikas, teine oli kärnas ja külmus ise surnuks. Ema-isa aga pääsesid minema. „Eks nad nüüd hulguvad taas siinkandis ringi ja õpetavad uut pesakonda murdma,“ oletas Järvamägi.

Hundid teevad muret mitte ainult Margit Vaarma perele. „Olen rääkinud ka naabrist lihaveisekasvatajaga. Temalgi on mõned loomad puudu, kuigi arvas esialgu, et luges lihtsalt valesti. Praegu loebki ta parajasti oma karja täpselt kõrvamärkidel olevate numbrite järgi üle,“ sõnas murelik Vaarma, kelle loomad nüüd teises kohas ööd laudas mööda saadavad.

PRIA maksab kisjkate poolt murtud loomade eest küll kompensatsiooni, kuid see ei korva kaugeltki neid kulusid ja tulusid, mida looma kasvatamiseks on juba tehtud ning mida ta oma elu ajal oleks omanikule sisse toonud.