Põllud nutavad vihma järele
Nurme sõnul tulevad toime need põllumehed, kes on õigeaegselt maale n-ö kaane peale teha saanud - tehtud on libistamine ning pindmiselt väike harimine, nii et veekapillaarid mullas pole sügavalt puruks kistud. Ta lisas, et kui kuiv ilm pikalt jätkub, hakkavad tulema probleemid .
"Minul on kõige suurem mure talirapsiga," ütles Nurm. "Taliviljad said äestatud ning niiskuse väljaauramisele kaas peale, kuid talirapsi säästa ei saa. Seal on muld lõhki kuivanud ning on näha, et janu on taimedel suur."
Nurme sõnul on korraliku saagi saamiseks vaja kohe vihma. "Iga sutsakas, mis tuleks, oleks suurt tänu väärt," kinnitas teraviljakasvataja. "Kõige parem oleks seenevihm kaks ööd-päeva, selle eest ma paneksin kohe kirikusse lühtri."
OÜ Simuna Ivax juhataja Hans Kruusimägi kinnitas, et ka Lääne-Virumaal on tõeliselt kuiv ning isegi taliviljad ei kasva. "Lootsime, et talinisu hakkab rohkem võrsuma, kuid kuivus hakkab isegi neile mõjuma," sõnas ta. "Suviviljad on tõelise tuha sees ning enne vihma ei tule midagi välja. Asi kurvavõitu, sest pärast lume sulamist pole ju peaaegu mitte üks tilk vihma tulnud."
Kruusimäe sõnul on sügavamal olevad terad hakanud idanema ning vihma tulles hakkab teine osa idanema. "Üles tuleb mitmerindeline vili ning vili valmib põllul sigri-migrilt."
Teraviljakasvataja hinnangul on olukord hullem kui eelmisel aastal. "Mullu läks vähemalt rohi roheliseks, kuid praegu ei lähe," lisas ta. "Väljas ikka jahe ja külm - meie kandis kõik ööd seni miinuskraadides. Midagi head ei ole."
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeorologist Laine Keppart märkis, et aprilli sademete hulk oli vaid pool normist. Tema sõnul on pindmine kiht tõesti tuhkjalt kuiv. "Närbunud taimi pole näinud, kuid ristikul ja seda liiki taimedel pole see enam kaugel."
Kepparti sõnul ongi viimased kevaded olnud kuivavõitu. Lootus siiski püsib, et vihma hakkab tulema.
