Nende põhjal lubati teise vooru edasi kolm kandidaati.

Teise vooru testide ja vestluste tulemusena selgus kurb tõsiasi, et päris sobivat kandidaati polegi. “Sellele ametikohale kandideerivale inimesele on esitatud väga kõrged nõuded,” selgitas Riigikantselei infonõunik Sten Hansson. “Nendele vastavust komisjon kandidaatide juures hindabki.”

Nõuete rida on pikk

Peale magistrikraadi nõutakse täienduskoolitusi, vähemalt 2aastast töökogemust riigi- või põllumajandusvaldkonnas, vähemalt 3aastat organisatsioonijuhtimise kogemust, soovitavalt vähemalt 5aastast töökogemust põllumajanduse valdkonnas jne.

Vajalikuks peetakse ka põllumajandust käsitlevate seaduste põhjalikku tundmist, häid teadmsi taimetervise, seemnekasvatuse, sortide, väetise, mahepõllumajanduse, geneetiliselt muundatud organismide, taimekaitsevahendite ning maaparanduse valdkonnas.

Tähtsad on teadmised Euroopa Liidust ja selle õigussüsteemist, nõutakse head suhtlemisoskust, meeskonnatöö- ja esinemisoskust, kahe võõrkeele valdamist jpm.

Asjad õiguslikult paika

Põllumajandusamet ühendab taimetoodangu inspektsiooni, 13 piirkondlikku maaparandusbürood ning maaparanduse ehitusjärelevalve- ja ekspertiisibüroo.

“Riiklikku järelevalvet on õigus teostada valitsusasutusel, milleks on ametid ja inspektsioonid. Praegu teostavad järelevalvet piirkondlikud maaparandusbürood ja maaparanduse ehitusjärelevalve- ning ekspertiisibüroo.

Need on riigiasutused. Seetõttu otsustas põllumajandusministeerium ühendada taimetoodangu inspektsiooni, piirkondlikud maaparandusbürood ning maaparanduse ehitusjärelevalve- ja ekspertiisibüroo ühtseks valitsusasutuseks,” selgitati uue ameti loomist põllumajandusministeeriumi pressiteates.

Kuna nüüd jäi vajalik inimene, kes asja eest vedama asuks, valimata, otsib ministeerium praegu ajutist lahendust ning edasised sammud selguvad lähiajal.