Foto: Raivo Tasso

Piima kokkuostuhind tõusis 27% kõrgemaks

Kui eelmise aasta suvel maksid siinsed tööstused põllumeestele piimakilo eest keskmiselt kolm krooni, ei jäänud tootjatel muud üle, kui lõunanaabritega suhted üles soojendada.

Alates mullu sügisest saatsid lehmapidajad 10–15% kogu Eesti piimast Lätti ja Leetu, jättes siinsed tööstused toorainepõuda.

See, kuidas põllumehed mõjutasid tööstusi kokkuostuhinda tõstma, on märgilise tähtsusega ja jääb lõppevat aastat meenutama. Mulluse detsembriga võrreldes on Eesti keskmine piimakilo kokkuostuhind kerkinud 3.68 pealt 4.69 kroonile ehk 27%.

“Lätti ja Leetu piima vedu jätkub ka järgmisel aastal,” kinnitas aasta põllumees 2004 Aavo Mölder, kes on ka paarikümmet suurt piimatootjat ühendava TÜ Laeva Piim juhatuse liige.

Lõunanaabrid on lepinguid pakkumas käinud farmideski.

Hinna paranedes on osa piima hakanud vaikselt “tagasi tulema”, nii Valiosse kui Teresse.

Vilja hind kahekordistus

Kui 2009. aasta sügisel oli teravilja kokkuostuhind keskmiselt 1000–1300 krooni tonn, siis tänavu ületab see 2000 krooni piiri.

Tänavune aasta põllumees, teraviljakasvataja Madis Ajaots ütleb, et suvine põud küpsetas saagi ära ja kergitas börsil viljahinnad üles.

“Viljahind oli kevadel madal ja ei julgetud taimekaitsele ning väetistele kulutada,” räägib Ajaots.

Saaki üritati saada võimalikult madalate kuludega. Koos viljahinna tõusuga kerkisid kohe ka väetiste hinnad järgmiseks aastaks.

Sügisel külvatud taliviljaorasele võib aga suur lumi liiga teha. “Adavere juurest läheb Eesti pooleks,” lausub Ajaots. “Põhja pool tuli kuni pool meetrit lund sula maa peale ja selle all läheb oras hauduma.”

Taevataat pole kogu Euroopas lumega koonerdanud ja selle tõttu võib igal pool talivili hukka saada. Madis Ajaots arvab, et sel juhul tuleb kevadel taliviljapõllud ümber künda ja sinna suvivili külvata. Suurte pindade korral võib aga seemneviljast puudus kätte tulla.

“Kui põllumees midagi ette ei võta, võib Madise ennustus täide minna,” arvab Mati Nurm.

Tema tõi metsast 12meetrise männipalgi, pani traktorile topeltrattad alla ja vedas raske palgiga kõik põllud üle. Kui enne oli põllu servas maa külmunud 4,5 ja põllu keskel 1,5 cm sügavuselt, siis pärast sellist lume tallamist ja kärekülma ööd külmus maa 12 cm sügavuselt läbi.

Iga viies Eesti siga viiakse Venemaale

Siinseid seakasvatajaid ehmatas Venemaa otsus tõsta alates 2010. aasta algusest sigade sisseveol tollimaksu kaheksa korda ehk 5 protsendi pealt 40 protsendini. Kui aasta esimestel kuudel pärssis see kärssninade Eestist itta saatmist, siis aasta lõpuks veeti neid üle Narva piiri mullusest rohkem.

Esimese üheksa kuuga oli põllumajandusministeeriumi andmetel viidud Venemaale
107 566 siga, mis on viiendik Eestis kasvanud rõngassabadest.

“Vene tarbija maksab sealse kõrgenenud lihahinna näol osa tollimaksust kinni,” tõdeb aasta põllumees 2007, seakasvataja Ermo Sepp.

Samal ajal kui iga viies siga leiab oma lõpu Venemaal, tuuakse Eestisse sisse kümnete tuhandete tonnide viisi odavat sealiha, peamiselt Taanist, Soomest ja Saksamaalt. Sealiha sissevedu on tänavu kasvanud viiendiku ja üle poole miljardi krooni on rännanud teiste maade farmerite taskusse.

Venelased himustavad Eesti kartuleid

Suur põud vähendas Venemaal lisaks teraviljale ka kartulisaaki ja vahendajad pöörasid aplad pilgud Eesti poole.

Põllumajandusameti andmetel oli enne jõule saadetud Venemaale 139 partiid ehk kokku ligi 2800 tonni tarbekartulit ning kokku 26 partiid porgandit ja kapsast. “Pea iga päev lähevad koormad kartuliga teele,” täpsustab taimetervise osakonna juhataja Riina Koidumaa.

“Tänavu on taevased jõud Eestimaad hoidnud,” arvab aasta põllumees 2009, köögiviljakasvataja Mart Timmi. Sellegipoolest kardab ta, et kevadel tuleb kodumaist kartulit puudu ja nüüd pole seda nii väga kusagilt sisse tuua, kuna ka naaberriigid müüvad tuhleid Venemaale. Defitsiidiks võib muutuda ka seemnekartul.

“Ei möödu päevagi, kui keegi Venemaa suunal koostööd ei paku,” ütleb Timmi. “Küsitakse nii kartulit kui ka muid köögivilju.”

Tuhanded veised võtsid ette pika reisi

Veisekasvatajatele oli aasta soodne ka loomade müügi osas. Hollandisse viidi kümnete tuhandete kaupa vasikaid, mitmesse riiki mullikaid ja suur hulk tapaloomi Türki.

Türklaste makstav hind on Eesti tasemest tunduvalt kõrgem. Seetõttu on huvi lõunamaa meestele veiseid müüa suur, oleks vaid piisavalt loomi. Türgi otsis riigihanke käigus tänavu väidetavalt kokku miljonit veist.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) juhataja Tanel Bulitko andmetel viidi aasta jooksul Eestist Türki 1674 veist. Neist kolmandik on lihaloomad ja ülejäänud piimatõugu nuumpullid.

Türklaste isu veiseliha järele oli nii suur, et 105 pulli sõidutati soojale maale lausa lennukiga. “Kui Türgi turg oleks stabiilne, võiks tulevikus need vasikad, kes praegu välja viiakse, Eestis üles kasvatada,” arvab Bulitko. “Senise hinnaga ei tasunud see ära.”

Ka Eesti tõumullikad on mujal kõrgelt hinnatud. Tänavu on ETKÜ kaudu eksporditud 1132 tõumullikat, peamiselt Türki, Venemaale ja Maltale, aga ka Valgevenesse, Hollandisse, Moldovasse ja Lätti. Jaanuaris viidi Eestist välja esimesed puhtatõulised lihaveised – 47 looma Valgevenesse.