Lägahoidla. Foto: Karin Kaljuläte

„Põllumeestel on vaja sõnnikumajandusse veel palju investeerida, sest vedelsõnniku laotamise sügisesed tähtajad muutuvad järgmisel aastal veelgi lühemaks,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Ann Riisenberg.

Maaülikooli teadlaste hiljutine analüüs (vt allpool) aga näitas, et arvestades majapidamiste kasutada olevaid käibevahendeid ja varade mahtu, ei olda täiendavate investeeringute tegemiseks võimelised.

Ehkki seaduse järgi on vedelsõnniku laotamiseks aega 15. novembrini (tuleval aastal 1. novembrini), võib see periood ilmastikutingimuste halvenemisel veelgi lüheneda. Nimelt on veeseaduses punkt, mis lubab keskkonnaametil, arvestades ilmastiku- ja vegetatsioonitingimusi, kehtestada vedelsõnniku laotuskeelu alates 1. novembrist.

Vaevalt et kellelgi on meelest läinud, kui keerulises olukorras olid põllumehed eelmisel sügisel, kui pidevate vihmasadude ja pehme pinnase tõttu muutus sõnniku põldudele vedamine ja laotamine võimatuks ning paljudel põllumajandusettevõtetel tekkisid sõnniku hoidlasse mahutamisega tõsised probleemid.

„Praegused ilmad on tekitanud võib olla teatud muretuse, et suvi üha kestab, aga sügis koos vihmade ja lörtsiga ei jää kindlasti tulemata. Sestap ei tohiks sõnniku välja vedamisega liialt venitada,“ ütles keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse osakonna juhataja Allar Leppind.

Vedelsõnniku paisklaotamine on keelatud juba 20. septembrist, lämmastikku sisaldavaid mineraalväetisi ei tohi laotada 15. oktoobrist.