Arvi Tammel hakkas esimesena Eestisse tooma korralikke atru. Praegu müüb ta Agroluxi. Foto: Raivo Tasso

“Enne minimeeritud harimise tulekut müüsime keskmiselt 100 atra aastas, siis 2005−2010 ca 50,” nendib Lemkeni atru müüva Konekesko Eesti ASi tootejuht Valdek Küppas. “Nüüd on müük jälle 100 juures.”

ASi Taure müügijuht Andres Kontse teab öelda, et VogelNooti ja Kuhni adratehased kinnitavad samuti suurenenud nõudlust atrade järele nii Eestis kui mujal Euroopas. “Mõlemad tehased on kinnitanud 25potsendilist adramüügi kasvu,” ütleb ta, põhjendades seda umbrohtude leviku ja põldude ebatasasusega. “Põllu saab tasaseks künniga. Eestis on palju savikamaid muldi, mida on vaja künda.”

Kontse võrdleb minimeeritud või adrata harimist moega, mille õnge läksid vahepeal paljud põllumehed. “Eks igal asjal ole plusse ja miinuseid,” lisab ta, arvates, et atra on ikka Eestis vaja ja ilma võib harida maad vaid mõne aasta. See sõltub piirkonnast ja muldadest.

Raplamaal rasketel savistel maadel vilja kasvatav Meelis Burmeister põhjendab adra järjekindlat kasutamist sellega, et muld vajab pööramist. Läinud aasta lõpul tellis ta endale uue Lemkeni adra, mille saab kevadtöödeks kätte.

“Kevadel pääseb küntud maale varem peale, küntud maad on varem külviks valmis,” selgitab ta ja lisab, et kuna tema põldude mullastik on erinev, saab ta osa maad ka minimeeritult harida. “Minimeeritud harimine sobib kergematele liivastele maadele,” täpsustab Burmeister.

Seemnepõld tuleb künda

Põlvamaa ettevõtja Erki Oidermaa ütleb, et on sada protsenti adra pooldaja juba seetõttu, et kasvatab seemnevilja. Ta harib umbes 1000 ha maad ja on põlde kogu aeg kündnud, sest ilma ei saa puhast seemnepõldu.

Eriti oluline on tema sõnul kündmine siis, kui pärast ühe teraviljakultuuri kasvatamist külvatakse põllule teine teravili. Siin pole nii korralikku talve, mis eelmise aasta viljast maha jäänud taimealged surnuks külmutaks. “Kui vilja samal põllul teist aastat kasvatada, siis ei tule künnita viljelus kõne allagi,” ütleb ta.

1998. aastal ostis Oidermaa esimese pöördadra ja pärast seda on harinud oma põlde ainult pöördadraga. Läinud sügisel ostis ta uue adra, mis peaks tema hinnangul kestma kümme-viisteist aastat.

Kuigi künnita viljeluse plussiks on toodud mullaelustiku paremat seisu, tunnistab Oidermaa, et tema põldudel on vihmausside hulk Eesti keskmine ja saagikus hea. “Minimeeritud harimist tehakse kokkuhoiu eesmärgil, aga päris ilma adrata ei saa,” arvab mees. “Näiteks kui lõhud märjal koristusajal põllukamara viljakäruga ära, siis kuidas sa selle pärast ilma adrata tasaseks saad?”

Mahetootjad vajavad atra

Viljandimaa mahepõllumees Arvo Veidenberg ütleb, et mahetootmise puhul pole päris ilma künnita harimine mõeldav, sest mahetootja ei tohi umbrohutõrjel kasutada keemiat. Ta nendib, et on püüdnud mullaharimist aastate jooksul minimeerida, harides juba viis aastat oma maad Ecomati adraga, millega saab künda väiksemal töösügavusel kui tavalise adraga.

“Sellega on võimalik õhemalt ja kiiresti künda,” selgitab ta ja lisab, et mahetootmise puhul on oluline ennekõike sügisene künd, sest siis on kevadel umbrohtu vähem. “Eelkõige tuleb sügisel künda rohumaid, kuigi siis on kiire aeg.”

Eesti Maaviljeluse Instituudi taimekasvatuse osakonna vanemteaduri Malle Järvani sõnul on uuringud Viljandimaa põldudel näidanud, et teraviljapõldude kündmine aitab kõige paremini puju vastu, kuid tuulekaera puhul on olukord risti vastupidi. „Kui muld on saastunud tuulekaera seemnetega ja seemneid leidub erineval sügavusel, toob kündmine need pinnale ja need hakkavad idanema,“ selgitab teadlane. Tema sõnul säilivad tuulekaera seemned vastupidiselt teraviljaseemnetele sügavamal mullas hästi ja võivad tärgata eri aegadel.

Minimeeritud harimine või põllu hoopis harimata jätmine loob väga head võimalused vegetatiivsel teel paljuneva puju ja teiste sama liiki kahjulike taimede massiliseks levikuks.

Võrreldes erinevaid mullaharimise võtteid, leidsid teadlased, et kõige paremini hävitas puju kündmine, siis randaalimine ehk koorimine ja kõige rohkem esines puju harimata maal.

Lääne-Virumaa ettevõtte Aru Põllumajanduse OÜ põldudel kasutatakse adra asemel aga käppkultivaatorit ja sügavkobestit. Maad ei künta seal juba kümmekond aastat. Ettevõtte juhi Andres Lindami sõnul on nii tööjõudlus suurem kui adraga. “Kündmine on kulukam ja saagis sellega ei võida,” tõdeb ta ja selgitab, et nende ettevõtte mullastik on adrata viljeluseks sobiv.

Ta arvab, et kui juba adrata viljeluse teele lähed, siis ära üldse enam künna. Kündmine matab orgaanilise aine maa sisse, keerates selle sügavale hapnikuvaesesse keskkonda.

Lindam võrdleb oma põldude mulda savist ja põhust klotsidega, mida kasutatakse ökomajade ehitamisel: “Mullastikus on rohkem elu, mikrofloora on paremas elujõus kui adraga viljeluse puhul.”

Ta ütleb, et kündmine on parem umbrohutõrjeks, aga ülejäänud asjad – raha, kütuse ja tööaja kokkuhoid – ei kaalu seda üles.



MULLAHARIMINE

Adravalik Eestis

- Kverneland − müüja Dotnuvos Projektai AS.

- Vogel ja Noot − müüja Taure AS.

- Kuhn – müüja Taure AS.

- Överum, Gregoire ja Besson – müüja Tatoli AS.

- Agrolux (Överumi toodang) – müüja A.Tammel AS.

- Lemken – müüja Konekesko AS.

- Pöttinger – müüja Agriland OÜ.



KOMMENTAAR

Tiiu Annuk

põllumajandusnõustaja

Arvan, et adramüük pole seotud kahjurite hävitamisega, vaid sellega, et oli hea aasta, vilja eest saadi head raha ja nüüd on võimalus välja vahetada vanad harimisriistad. 

Aga tõsi on ka see, et kahjustajate arvukus on viimastel aastatel tõusnud. See on seotud meie pehmete talvedega, kuna suurem osa kahjurite populatsioonist jääb ellu.

Igasugune mullaharimine hävitab kahjureid, kuna paljud liigid talvituvad taimejäänuste all ja mulla pindmises kihis. Mida vähem mulda liigutatakse, seda paremad on ellujäämise võimalused.

Künd on üks parimaid kahjurite hävitamise viise, kuna kahjurid viiakse nii sügavale, et neil pole võimalust ellu jääda. Samuti ei teki künniga seda probleemi, et kahjurid jäävad põllule talvituma, kust nad kevadel välja tulevad ning kultuuri sööma hakkavad.

Kuna raps tahab sügavamat harimist, võib ka see olla üks põhjus, miks eelistatakse kündi.