Hiidkoorik männi kännul. Foto: erakogu

Oma metsast hooliv metsaomanik soovib, et mets oleks terve, kuid üsna sageli (eriti kuusikutes) see nii ei ole. Probleemide põhjustajaks on enamasti puude haigusi tekitavad seened. Laiaulatuslikem probleem on puujuurte mädanikku tekitava seene juurepessu olemasolu ja intensiivne levimine.

Männi ja kuuse häda

Tegu on peamiselt okaspuudel mädanikku tekitava seenega. Meie metsades on levinud kaks liiki: kuuse- ja männi-juurepess. Nad kahjustavad harilikku kuuske, harilikku mändi, kadakat, harvem lehtpuid.

Männil kahjustab juurepess peamiselt juuri. Harva tõuseb mädanik männitüves maapinnast kõrgemale kui 20–30 cm, sest enamasti enne seda puu juba sureb. Nakkuse esinemisele männil viitavad välised haigustunnused: okkad muudavad värvi (muutuvad pruuniks), võra hõreneb (ja/või oksad võras kuivavad), tüvel näeb vaigujooksu. Puude kasv aeglustub oluliselt ja puud kuivavad.

Kuusel põhjustab juurepess tüves kõrgele ulatuvat (kuni 12 m) mädanikku. Kuuse juurtes arenev haigus on üsna kaua maapealsete tunnusteta. Arvatavasti seetõttu, et kuusk on, erinevalt männist, võimeline hävinud peenemate juurte asemele uusi moodustama.

Haiguse olemasolu ja mädaniku levimine põhjustab puude kasvu pidurdumist. Kuused muutuvad vastuvõtlikuks tuuleheitele (“ülestõmmatud” juurtega kuused).

Juurepess levib eoste abil õhu kaudu kändudele, sealt edasi juurtesse. Kuna samaliigiliste puude juured on metsas omavahel kokku kasvanud, saab pess nende kaudu edukalt liikuda haigetelt puudelt tervetele.

Parem raiu talvel

Ennekõike soovitaks n-ö ennetavat laadi tõrjet: teha okaspuu enamusega puistutes raiet (eelkõige hooldusraiet) talvel. Kui siiski on vaja raiuda suvel, on soovitatav juurepessu leviku pidurdamiseks kasutada biopreparaati Rotstop.

See on Kemira Agro OY Soomes toodetav biopreparaat, mis sisaldab teise seene, hiidkooriku (ka suur korbik) eoseid. Kasutatakse männil ja kuusel.

Tõrje põhineb kahe seene võitlusel eluruumi pärast. Preparaadi abil kändudele kantud hiidkoorik hakkab kasvama, katab kännupinna ning takistab juurepessu kasvu ja levikut.

Rotstopi kuiv vette segatav pulber on pakendatud suletud kotti. Saab tellida 25g pakikestena. Ühest pakist piisab kändude töötlemiseks alal, kust saadakse 40–80 m³ puitu. See vastab u 1 ha harvendusraiele ja u 0,2 ha lageraiele. Kinniseid pakke peab hoiustama külmkapis, et tõrjeomadused ei muutuks. Lahuse valmistamiseks tuleb tingimata kasutada külma või leiget puhast vett.

Lahus tuleb teha metsas vahetult enne kändude töötlemist. Lahus pritsitakse kändudele kas raiega samal ajal (harvesteriga raie) või käsipritsiga kohe (mitte hiljem kui kolme tunni möödudes) pärast raiet.

Kännud tuleb töödelda, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur on üle +5° ehk perioodil, mil juurepessu eosed levivad kõige intensiivsemalt – see aeg võiks olla 1. aprillist 15. novembrini või, sõltuvalt ilmaoludest, isegi 30. novembrini.

Rotstopi töölahusele võib lisada värvitableti (TurfMark), et oleks lihtsam aru saada, millised kännud on juba töödeldud. Tableti (üks 25 l töölahuse kohta) täielik lahustumine võtab aega u 10 minutit.

Kas on mõtet?

Hetkel teadaolevalt on Rotstop ainus ja kõige tõhusam looduslik tõrjevahend juurepessu vastu suviste raiete ajal. Talvel ei ole vaja kände töödelda, sest siis seene eosed ei levi.

Lahuse kandmine kändudele käsipritsiga võib sageli osutuda isegi tõhusamaks kui harvesteriga tehtud mehaaniline töötlemine. Kui suvist raiet tehakse harvesteriga, peab masinal olema kindlasti seade, mis töötleb kändusid raie ajal.

Tõrjest on kasu ka siis, kui pess on puistus juba olemas. Laboritingimustes oleme tõestanud, et hiidkoorik suudab juurepessust “üle kasvada” ja sellega tema levikut pidurdada, isegi peatada. Seega oleks vaja ka juba nakatunud kände töödelda.

Praegu võib 25 grammi Rotstopi pulbrit kätte saada u 14.50 euroga, 40 tabletiga TurfMarki purk maksab 34 €. Tooted tuleb ette tellida.


Lahuse valmistamine

• Ava Rotstopi pakend nurgast.
• Vala 25g pakendisse u 3 dl vett.
• Keera nurk kokku ja loksuta, kuni on moodustunud ühtlane segu.
• Lisa pakendi sisu veele, kasutades 1 l vett 1 g pulbri kohta.

Allikas: Tiia Drenkhan