Puhkeküla männikud tõmbavad turiste, aga ka metsaostjaid
Nii ongi ta oma metsa Pullijärve kaldale ehitanud kaheksa kämpinguga puhkeküla, kus ka saunatada ja muidu mõnusasti aega veeta saab. Metsa all mööda puiduhakkega kaetud ja pimedas ka valgustatud rada mööda jalutada või järvel aerutada.
Või tõsta pilk ja uurida, kes on asustanud lindudele ja nahkhiirtele mõeldud pesakastid, mis on spetsiaalselt erinevatele liikidele sobivaina valmistatud. Neid on terve linnuhotelli jagu – sada.
Mustika- ja sõnajalamuru
Mustikaid võib ka möödaminnes põske pista, muudkui kummarda ja nopi. Saak tõotab tänavu hea tulevat.
„Muruplatsiga puhkekohti on Eestis küll, aga mustika- ja sõnajalamuruga mitte,“ osutab mees majade kõrval kasvavatele taimedele.
Suurlinnast tulijaile – Paas peab silmas siinkohal Moskvat ja Peterburi – avaldab asjaolu, et niimoodi kohe loodusest saab marju suhu noppida, enamasti suurt elamust.
Tavapärastel aastatel tullaksegi Pullijärve puhkekülla sageli ka idapiiri tagant puhkama, tänavu on asjalood teatavatel põhjustel isemoodi.
Nüüd tuleb loota kodumaisele ja ehk ka Läti puhkajaile, kes Lõuna-Eesti uhketest männimetsadest ja muidu ilusast loodusest lugu peavad.
Metsaga on Paas säästlikult käitunud ega ole sellele kirvega kallale tõtanud. „Teen siin kujundus- ja valgustusraiet,“ märgib ta Pullijärve ümbruse metsade kohta.
Metsa on mehel ümbruskonnas mujalgi – kõik erastatud ja ostetud.
Kimalasõ küla männikusse – osa sellest on Paasi sõnul hakanud kasvama pärast sõda põllumaale, osa puid on aga lausa 120 aastat vanad – Hino järve kaldale on ta ehitanud Kimalase metsamaja, kus saab samuti saunatada, grillida ja muidu aega mõnusalt ja privaatselt veeta.
Kiire side lõpp
Niisugune metsaomand hakkab silma ka nendele, kes metsi „hea“ hinnaga ära osta soovivad ja neid kõnesid Aigar Paasile ikka tuleb.
„Ütlen neile ikka, et teie pakutud hinnal on null lõpust või üks eest puudu ja siis jutt lõpeb,“ muigab mees.
Paasi omandisse kuulub ka kruusakaevandusega maa.
„Soetasingi selle maa mõttega, et seal leidub kruusa,“ täpsustab Paas. Ühtlasi kasvavad seal – jällegi ise kunagisele põllumaale tulnud – männid ja kuused. Seal on ühe korra valgustusraiet tehtud.
Sellele samale kruusaga maatükile on mees teinud ka raja maastikurattaga sõitmiseks.
Kuigi mees on hariduselt jurist ja töötab hoopis ehituses objektijuhina, on tal tublisti ka metsanduslikku tausta. "Olen isegi lühikest aega metsavaht olnud, töötasin ka keskkonnainspektsioonis metsagrupis," märgib ta. Hiljuti valiti Aigar Paas aga Võrumaa metsaühistu juhatuse esimeheks.
