Punane kartul andis parema saagi kui valge
“Meil on pool hektarit kartulipõldu,” räägib üks laupäevane kartulivõtja Kaja Toikka Ida-Virumaalt Lüganuselt. Kuna tal on suur suguvõsa ja palju tuttavaid, oli põld rahvast täis.
Lisaks oma perele ja suguvõsale peab kartulit jätkuma talu kuuele lehmale ja pullidele.
Saak oli Toikka sõnul keskmine. “‘Ants’ oli parem, ‘Princess’ nadi. See on meil uus sort, aga vähe oli all ja varred läksid vara minema,” kurdab Toikka. “Mõnevõrra on ka mädanikku, aga kui valima saab hakata, siis selgub, kui palju.”
Suur tööpere sai lõunasöögiks suure potitäie kartuliputru. “Vennanaine tegi, pool päeva kooris,” naljatab Kaja Toikka.
Ka virulanna Krista Lintrop veetis nädalavahetuse kartulipõllul.
“Saak polnud kehv, aga mitte ka väga hea,” räägib Lintrop. “Kõige paremini andis välja ‘Maret’ – see oli väga ilus. ‘Piret’ oli viletsam, sest ka seeme on vana. Uus sort ‘Ampere’ andis vaid seemne tagasi.”
Ka Lintropitel on suur suguvõsa ja kõik tahavad kartulit saada. Nii võeti kartulit talgute korras, lastega kokku oli põllul 30 inimest.
Rotid viisid kartuli ära
Karli Lambot Harjumaalt kasvatab kartuleid endale ja natuke müügiks ka. Tema meelest võib saagiga rahule jääda. “‘Berber’ andis väga hästi välja ja üks uuem Eesti sort ka,” kiidab mees. “Kiduussi on varem olnud palju, sel aastal ainult mõned leidsin.”
Ta lisab, et ju on hobusesõn-niku sissekündmine savisele mullale hästi mõjunud. Varasematel aastatel pani ta seda vaid kartuli mahapanemise ajal otse vakku mugulate vahele ja see ei andnud nii head tulemust.
Linda Vahter Rapla lähedalt Raela külast ütleb, et ei ole hea kartulisaak. Üks sort, ‘Vinetta’, jäi põllulohku, kuhu kogunes niiskus ja seal mugulaid polnudki. “Arvasime esialgu, et rottide töö, aga siis vaatasime, et rotikäikusid ei ole ja ilmselt on ikka niiskus süüdi,” arutleb Linda.
Punane kartul andis parema saagi kui valge
Tõrma külas Rapla vallas võeti samuti laupäeval kartuleid. Saak ei olnud hea ja punastega oli parem seis kui valgetega. Kohati oli suuremaid kartuleid ka, aga üldiselt oli kartulivõtt kerge töö. Vähese saagi põhjuseks arvati see, et kartul kasvas mitu aastat sama koha peal.
Tallinna ja Tartu vahel Mäekülas 30 hektaril kartuleid kasvataval Peeter Jõgil on koristatud vaid üks kümnest põllust.
“Meie kandis pole kartuleid mõtet maha panna enne kui mai lõpul või juuni algul,” selgitab Jõgi. “Seetõttu on ka koristusaeg hilisem. Eluaeg on Eestis kartuleid oktoobris võetud, suurtel pindadel varem ei jõua ja ega vara võetud kartul ei säili ka.”
Siiani on ta kartuleid võtnud vaid nii palju, kui on tellijaid ja ostjaid. Saak on Jõgi sõnul normaalne, kuid kipub mädanema. “Mul on kõik puhitud-tõrjutud, aga ikka ei säili hästi. See pole ainult minu viga, ka poes ja turul on mädaplekkidega kartuleid,” räägib mees.
Võru vallas Loosu külas Jürisaare talus läinud pühapäeval kartuleid võtnud Tarmo Jürisaar rõõmustab: “Kõigi aegade parim kartulisaak, hektarilt oma 50 tonni keskmisena kindlasti.”
Saaginumbrid on kasvanud, mullu korjas ta mugulaid 30–40 tonni hektarilt.
Jürisaarel kasvas kartul tänavu 40 hektaril, neist kümnel olid varajased sordid. Niiskust oli kartuli jaoks tema sõnul parasjagu ja sadude järel ei tekkinud põldudele lompe. Üheks hea saagi põhjuseks peab Jürisaar sedagi, et tal õnnestus valida kartulikasvatuseks sobivad põllud.
Samuti oli õige otsus uue mürgipritsi ost. Nii sai tänavused pritsimistööd teha ise ja haigusi tõrjuda õigel ajal.
“Praegu pakutakse turul kartuli eest 1.20 kuni 2 krooni kilost, kuigi normaalne oleks 2,5–3,5 krooni. Omahind jääb mul 1,6–1,8 krooni vahele, aga et tulevikku investeerida, peab ka kasumit tulema,” selgitab Tarmo Jürisaar, miks praegu kartulit müüa ei tasu.
Kuna hiljuti õnnestus tal rendile võtta kartulihoidla, on võimalus oma saaki säilitada ja müüa talvel parema hinnaga. Jürisaare sõnul paisatakse suurem osa kartulist turule augusti keskpaigast novembri lõpuni ja paremat hinda saavad need, kes müüvad kartuleid pärast jõule.
“Eesmärk on Võru turgu ja oma püsikliente aasta ringi varustada kvaliteetse kartuliga,” valgustab mees plaane. See võib tal tänavu olla edukas äriplaan, kuna kõik võrulased nii head saaki ei saanud – paljudele tegi suurt kahju lehemädanik.
Saaremaal hea kartuliaasta
Ka Saaremaal on tänavu väga ilus kartulisaak, kinnitab Kaar-ma valla Saare talu perenaine Aili Kirst, kes võttis oma kodupõllul kartuleid samuti läinud nädalavahetusel.
“Mugulad on ühtlaselt suured,” räägib Kirst, kelle põllul kasvas keskvarajane sort ‘Maret’. “Kui peaks sigu kasvatama, siis need jääksid küll nälga, sest väikseid kartuleid saagi hulgas ei olnudki,” lisab perenaine naerdes.
Paljudel Saare- ja Muhumaa peredel on aga kartul võetud juba paar nädalat tagasi.
KOMMENTAAR
Luule Tartlan
kartulikasvatusteadlane
Meie kliimas saab edukalt kasvatada nii varaseid, keskvalmivaid kui hiliseid sorte.
Varase kartuli kasvatamisel oli ülitähtis seemnekartuli eel-idandamine. Need kasvatajad, kes seda ei teinud, pidid kartuli tärkamist ootama kaua. Lisaks oli kasvuperioodi algus suhteliselt jahe ning paljud taimed nakatusid tõusmepõletikku. Need, kes kasutasid puhitud ja eelidandatud seemnekartulit, hoidsid tõusmepõletiku ära.
Kuna meie kartulipõlde ei niisutata, on probleemiks kärntõbi. Kahjuks juhtus nii ka tänavu, sest mugulaalgete moodustumise ajal oli sademeid liiga vähe.
Soodsamad kasvutingimused olid tänavu keskvalmivatel sortidel. Neile jagus nii sooja kui sademeid. Hilisemate sortide kasvatamisel jäi mugulasaak väiksemaks juuli ja augusti sademete tõttu. Sademeterohkus soodustas lehemädaniku arengut ja pealsed hävisid.
Paremad tootjad on kasvatanud ka tänavu kartulisaagi üle 40 t/ha. Korralik kartulisaak on kasvanud Kalle Hamburgi, Kustav Põldma, Peeter Röstini, Ardo Lassi jt põldudel.
