Endiselt on see trend, et jõudluskontroll lõpetatakse (võimalik, et kogu karjapidamine) väiksemates karjades ning suuremates piimakarjades lehmade arv suureneb. Möödunud aastal müüdi mitmed karjad tervikvarana. Oleks väga vajalik, et lehmade arvu vähenemine stabiliseeruks, kuna vastasel korral võib ohtu sattuda kogu aretustöö - kannatab aretustööks vajalike tulemuste usaldusväärsus.

Piimatoodang lehma kohta suureneb pidevalt

Piimatoodang lehma kohta, nagu juba eespool mainitud, suurenes ka 2007. a, nagu see on olnud viimastel aastatel. Kui võrrelda 2006. aastaga, suurenes kõikide jõudluskontrolli aluste lehmade piimatoodang 190 kg, eesti punaste lehmade oma aga 138 kg võrra. Viimaste toodang oli peaaegu 6500 kg, valguprotsent jäi eelnenud aasta tasemele (3,44%), aga rasvaprotsent vähenes 0,03% võrra. Ilmselt kahaneb see veel, sest rasvaprotsendile ei ole viimasel ajal aretuses suuremat rõhku pandud, kuigi paljud loomaomanikud on hakanud sellele tähelepanu pöörama.

Maakondade lõikes on viimastel aastatel suurimat toodangut andnud Tartu-, Lääne-Viru- ja Valgamaa punased karjad. Tartumaa lehmadel ületas see 7000 kg (7348 kg) juba teist aaastat järjest, ka Lääne-Virus saadi punastelt üle 7000 kg (7018 kg). Madalaim toodang on endiselt Hiiu- ja Läänemaa karjades. Rasvaseima piimaga on Võru- ja Põlvamaa lehmad (4,36% ja 4,35%) ning kõige valgurikkamat annavad Pärnumaa, Ida- ja Lääne-Virumaa ning Valgamaa lehmad (Pärnus 3,5%, ülejäänutel 3,47% ).

Põhilised tegijad, kes on aastaid TOP-is olnud, on seal ka sel aastal. Erinevatel kohtadel on olnud viimasel neljal aastal, mil me oleme teinud taolist analüüsi, 24 karja. On selliseid, kes ühel aastal on 50 parema hulgas ja teisel aastal enam ei ole, on uusi tulijaid, on väljalangejaid - nii nagu ikka. 2006. a TOP-iga võrreldes langes sellest välja 14 karja, asemele tuli 7 uut ning 7 eelnevatel aastatel juba TOP-is olnud karja.

Ainus erinevus, kui võrrelda eelmiste aastatega, on piimatoodang, mis pidevalt tõuseb. Kui 2004. ja 2005. a oli TOP-i keskmine piimatoodang vastavalt 6874 kg ja 7378 kg, siis 2006. a 50 parima keskmine oli 7751 kg, mis on omakorda 877 kg parem kui 2004. a ja 373 kg parem kui 2005. a. 2007. aastal oli TOP 50 keskmine piimatoodang 7675 kg - küll 76 kg väiksem kui 2006. a, kuid ka toodangu tõus oli 2006. aastaga võrreldes väiksem.

 Vaeva nägemata parimate hulka ei pääse

Parimate hulka pääsemiseks peab endisest rohkem vaeva nägema. 2004. a piisas 6081 kg-st, 2006. a aga oli 50. kohal oleva omaniku karja piimatoodang 6950 kg. Peaaegu sama (6947 kg) oli see ka möödunud aastal. Parimate piimatoodang tõuseb pidevalt. Esmakordselt oli 9000 kg-st kõrgema toodanguga kari 2004. aasta TOP-is (Põlva Agro OÜ).

2007. a paremikus oli suurim toodang 9350 kg, rohkem kui 8000 kg lüpsvaid karju 17 ning vähem kui 8000 kg lüpsvaid karju 33. 2007. a kõrgeim toodang (9350 kg) EPK lehmade osas saavutati AS-is Tartu Agro Tartumaal, järgnesid Torma POÜ Jõgevamaal (8777 kg), Küti Mõis OÜ ja Sarapiku Piim OÜ Lääne-Virumaal (vastavalt 8748 ja 8722 kg).

On fakt, et suuri toodangunumbreid ei saadud vaid väikestes karjades, 50%-s karjades oli rohkem kui 100 aastalehma. Enim lehmi TOP-i karjadest on AS-is Laatre Piim (793), AS-is Tartu Agro (555) ja Kõpu PM OÜ-s (548). 2005. a oli piimatoodangu osas murranguline ja selle tõus jätkus ka 2006. a, kuid jäi tagasihoidlikuks 2007. aastal - nii võib iseloomustada viimase kolme aasta TOP-pe.

TOP-i karjade piimatoodangu tõus lehma kohta ei olnud 2007. aastal nii tormiline kui eelnevatel, kuid oli karju, kus see suurenes eelmise aastaga võrreldes päris palju. 11 karjas tõusis piimatoodang 2006. aastaga võrreldes enam kui 500 kg, kuues neist rohkem kui 1 tonn lehma kohta: Riina Sabalisk (+2178 kg), Jaak Kõiv (+1553 kg), Paul Asu (+1342 kg), Kõpu PM OÜ (+1321 kg), Evalo Agro OÜ (+1122 kg) ja Soone Farm OÜ (+1081 kg). Suured väljalüpsid olid veel VR-Vasavere OÜ, Ranna Farm OÜ, Tulevik OÜ, Kõljala POÜ ja Tiit Niilo karjades, kus piimatoodang tõusis vastavalt 985 kg, 826 kg, 550 kg, 539 kg ja 514 kg.

Kõrgeima rasvaprotsendiga on Kalev Varuli (4,6%), Mati Ali (4,57%) ja Veskimäe AS-i (4,54%) karjade punast tõugu lehmad. Parimad valguprotsendid on Kärla POÜ (3,61%), Saimre OÜ (3,6%), Kõljala POÜ (3,59%) ja Küti Mõis OÜ (ka 3,59%) karjades. Üldse on TOP-i karjade hulgas valguprotsent kõrgem kui 3,5% 14 karjas ehk 28%-s, vahemikus 3,4-3,49 26 karjas ehk 52%-s ja väiksem kui 3,4% 10 karjas ehk 20%-s karjades (sh vaid ühes karjas madalam kui 3,3%). Teadupärast on valk üks juustutootmise aluseid, mistõttu võib väita, et TOP-i karjade väga hea valgusisaldusega piimaga võivad tööstused alati arvestada kui hea juustupiimaga.

Kuigi me teeme TOP-i ülevaate karjades, kus on rohkem kui 20 aastalehma, tahaksin esile tõsta Lea Puuri Õunapuu talu punast tõugu lehmi. Nende toodang oli juba mitmendat aastat punaste seas vabariigi kõrgeim. 10 aastalehma lüpsid 10 862 kg piima, kusjuures Õunapuu talu kõigi 24 aastalehma toodang oli 11 040 kg.

Aasta oli vastuoluline

Kokkuvõttes oli 2007. aasta vastuoluline. Aasta alguse söödaratsioonides nappis väärtuslikke toitaineid. Karjatamisperiood oli rohu saagikuselt viimaste aastate parim, kuid külm kevad ja vihmane suvi ei andnud taas võimalust toota parimat rohusööta, mistõttu farmerid pidid ratsioonide koostamisel ja taskaalustamisel palju vaeva nägema.

Siinkohal soovitan kindlasti kasutada kvalifitseeritud nõustajate abi. Mitmed farmid kolisid, seda sõna otseses mõttes, kuna valmisid paremad pidamistingimused loomadele. Samuti vahetati tehnoloogiaid kvaliteetsemate vastu. Seegi jättis oma jälje piimatoodangule, sest uute elamis- ja tootmistingimustega harjumine võtab omajagu aega. Endiselt oli puudu loomakasvatuskaadrist, juhuslikult leitud lüpsjaid ei võta loom kergesti omaks.

Aretuslikust vaatevinklist vaadatuna annaksid meie lehmad (kõik tõud) veelgi enam piima, kuid ainult aretusest ei piisa, peab järgima söötmis- ja pidamistingimusi, arvestama lüpsjatega, pidama silmas juhtimisvõtteid. Juba pikemat aega pööratakse mujal maailmas rohkem tähelepanu nn funktsionaalsetele tunnustele (sigivus, karjaspüsimine, haigustest vaba kari jms) kui piimatoodangule. Ja seda sellepärast, et mis kasu oleks kõrge piimatoodanguga lehmast, kui ta ei jää tiineks, tal oleksid pidevad udarapõletikud, ta püsiks karjas vähe aega. Lehm peab olema terve ja andma palju piima mitmete laktatsioonide vältel (mitte 1-2 laktatsiooni). Kuigi möödunud aastal piimatoodang eriti palju ei tõusnud, loodan, et karjakasvataja mõtleb tõsiselt tulevikule, et paranevad piimatoodangu numbrid ja seeläbi ka karja majandustulemused.

Ajakiri Maamajandus.