Loomatauditõrje seaduse muudatustega saavad erinevad ametkonnad kindlapiirilisema vastutuse ja luuakse alus kehtestada täiendavaid bioohutusnõudeid metsas leviva taudi piiramiseks. Näiteks luuakse võimalus sätestada tauditõrje eeskirjas täiendavaid bioohutusnõudeid nii seakasvatajatele kui taudi leviku tõkestamiseks metsloomade populatsioonis. „Sigade Aafrika katku puhul tähendab see näiteks võimalust kehtestada vajadusel kohustus metsas liikuvate mootorsõidukite pesemiseks ja desinfitseerimiseks enne taudivabasse metsa sisenemist,“ ütles Kruuse.

Ühtlasi täpsustatakse seaduse muudatusega taudikahjude hüvitamise aluseid. „Pärast taudipuhangut võib samas ehitises seakasvatust küll uuesti alustada, kuid kui see toimub ajal, mil piirkonnas kehtivad veel Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud piirangud, jäävad riskid loomapidaja enda kanda. Sellisel juhul taudi puhkemisel kahjusid teist korda ei hüvitata,“ ütles Kruuse.

Kruuse lisas, et kui ühtegi uut puhangut farmides kuni septembrini ei tule, siis saab hakata Euroopa Komisjoniga läbi rääkima piirangutsoonide kaotamise üle, mis taastaks praegu piirangutsoonis asuvatele seakasvatajatele ekspordivõimalused. „Tsoneerimise leevendamine sõltub otseselt sellest, kui hoolsalt seakasvatajad bioohutusnõudeid täidavad, et oma farmid taudivabana hoida,“ rääkis Kruuse.

Loomatauditõrje seaduse muudatusega lisatakse nii kohalike loomatauditõrje komisjonide kui riikliku loomatauditõrje komisjoni koosseisu Keskkonnaameti esindaja.

Maaeluministeerium, Veterinaar- ja Toiduamet ning Veterinaar- ja Toidulaboratoorium viivad koostöös Eesti Jahimeeste Seltsi, Eesti Tõusigade Aretusühistu ja Eesti Maaülikooliga tänavu kevadel läbi teavitusprogrammi, millega parandatakse seakasvatajate, jahimeeste ja elanikkonna teadmisi seakatkust ja selle levikust, et vähendada sigade Aafrika katku farmidesse jõudmise riski. Toimuvad jahimeeste infopäevad, valminud on õppevideod jahimeestele, kavas on infopäevad seakasvatajatele ja elanikkonnale suunatud teavitustegevused.