Seekord on 14 messinaela. Maaleht valis nende hulgast põllumeestele kasulikumad.

Alustagem aga siiski nostalgialaksust.

Kirovets K-744

See on uue põlvkonna Kirovets, mil peal 428 hobujõuline Mercedes-Benzi mootor. Vana Kirovetsi ehk K-700 kapoti alla mahtus hobujõude 350, õige vähe jõuti omal ajal toota ka 380-hobujõulist marki K-701. Masina müüjad firmast GB Baltic ütlesid, et see on Maamessi võimsaim masin.

Tühikaal on traktoril 17 ja messil näha olnud topeltratastega variandil 21 tonni. Sobib vedama raskeid ja võimsaid haakeriistu, nagu suur kombikülvik või 16-meetrine randaal ettevõtetes, kus on maad üle tuhande hektari. Venemaal kasutavad sellist riista 5000 hektari mehed.

Masinat uudistama tulnud vanema generatsiooni põllumehed veetsid uue Kirovetsi avaras kabiinis mõnusalt aega ja leidsid, et seal on juhi peale rohkem mõeldud. “Oleme vanad Kirovetsi mehed,” selgitasid nad. “Üks sarnane masin sõtkub meil veel praegu silo!”

Multifunktsionaalne kogurkäru

Agri Partner, kes hiljuti laiendas oma põllutehnika müügivalikut, oli messile toonud Itaalias valmistatud multifunktsionaalse haljasmassi käru. Ei teagi, kuidas seda täpsemalt nimetada, kuna koosneb niidukist, kogurist, kärust ja söödajagajast.

Agri Partneri juht Ahti Kukk selgitas, et Eesti oludes on tegemist nišitootega. Nimelt õigustab see end kõige enam farmides, kus loomadele veetakse ette haljassööta. Eestis siis taludes, kus veiseid söödetakse suvel rohuga, näiteks lihaveiste nuumaludas või mahefarmis.

Kuigi riist pole odav, on eelis see, et söötmine saab tehtud ühe korraga, kuna masin nii niidab, korjab massi üles, laadib kärusse kui jagab ka lauta jõudes haljassööda loomadele ette.

Näiteks on sellise masina vastu huvi tundud OÜ Lõunapiim, kus tuleviku unistuseks on toota heinapiima, millest teha kvaliteetjuustusid.

Kogurkäru

Suurte võimalustega väike traktor

Itaalia traktor BCS Volcan dualsteer, mida müüb Märjamaa perefirma A.K.K, on väikeste mõõtmete ja kerge kaaluga – ainult 2,5 tonni. Samas suure jõudluse ja paljude võimalustega.

Unikaalne on see, et juhi istme saab väga lihtsalt 180 kraadi ümber pöörata, kui on tarvis teha mingit täpsust nõudvat tööd haakeriistaga. Näiteks hakkida puitu.

Kuna traktor on väike ja teljevahe lühike, on tal hea manööverdamisvõime. Lisaks heale pöörderaadiusele ja manööverdamisvõimele on tal neljarattavedu ja sellega saab päris edukalt sõita ka pehmel pinnasel.

Samas on tal võimas mootor. Kuna see asub eesotsas, saab traktoriga tõsta peaaegu sama suuri raskusi nagu tema enda mass, ilma et masin tasakaalust välja läheks.

Kodumaal Itaalias kasutatakse seda traktorit viinamarjaistandustes, meil sobib hästi nii metsa, kommunaalmajandusse kui lauta.

Suurte võimalustega väike traktor

Lintvaaluti

Eesti Agritehnika oli messile toonud Austria firmas Reiter toodetud lintvaaluti.

Kui tavaline vaaluti töötab kahe või nelja mehaanilise ketta ja pikkade piidega, siis uue kontseptsiooniga vaaluti korjab rohu väikeste piidega heedri abil lindile ning lükkab selle siis vastavalt seadistusele ühte või kahte vaalu.

Sarnane tehnoloogia on olemas ka Kuhnil, mida kasutab näiteks Väätsa Agro, kuid Eesti Agritehnika müügiesindaja Joonas Lauri sõnul kohtleb Reiteri vaaluti rohttaimi hellemalt, jättes näiteks terveks ja varre külge alles ka ristiku või lutserni lehekesed.

Oluline on ka uue vaaluti töö puhtus. Lühikesed piid ja maapinda kopeeriv kogurheeder on head selle poolest, et ei haara kaasa mulda ega muud sodi. Puhtama massi tõttu saab ka silo puhtam, kvaliteetsem ega rikne.

Lintvaaluti

Postiniiduk

Selgitav nimi postiniiduk ei tähenda muidugi seda, et firma Melker Baltic messile toodud väike esiniiduk niidaks poste. Ei, tema lõikemehhanism niidab korralikut puhtaks postide ümbruse, jättes tööta kümned trimmerdajad, kes kilomeetri- või karjusepostide ümbrust suviti korras hoiavad.

Niiduk sõidab lihtsalt tööorganiga vastu posti, kettad hakkavad posti ümber keerlema ja teevad selle ümbruse puhtaks. Kusjuures niitmise ajaks pole vaja isegi traktorit peatada.

Nagu ütles Melker Balticu esindaja Jaanus Saago, pole sarnast riista Eestis veel nähtud. Suurtel teehooldusfirmadel on küll oma mehhanismid ka teeäärsete postide ümbruse korrastamiseks, kuid need on keerulised ja oluliselt kallimad.

Saago sõnul sobib selline niiduk teehooldesse ja karjakoplisse, aga ka aiandite ja parkide hooldamiseks, kus on vaja puude-põõsaste ümbert rohi ära niita.

Lihaveise- ja lambapidaja Margus Keldo Tsura talust oligi Melkeri müügiplatsil asja uurimas, sest tema loomad elavad suure osa aastast karjakoplis ja postide ümbrus peab puhas olema, kui elektrikarjust kasutad.

Postiniiduk