Tormijäljed Virumaal Foto: Ilmar Saabas

„Teadlased on hinnanud, et Aafrika seakatku viiruse edasikandumise risk transpordivahenditega ei ole suur, kuid see on olemas. Kõige suuremat ohtu kujutavad seejuures metsa pinnase ettevalmistamiseks kasutatavad masinad, mida on kasutatud taudistunud metsades. Selliste masinate veermiku vahele võib olla kinni jäänud suures koguses nakkusohtliku pinnast, kus viirus võib püsida elujõulisena ka pikema aja vältel,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Et vältida viiruse jõudmist Lääne-Eesti saartele sellise tehnikaga, kohustavad tõrje-eeskirja muudatused metsaettevalmistamiseks kasutatavaid masinad eelnevalt puhastama.“

Muudatused määruse eelnõus näevad ette, et metsa istutamisele eelnevaks metsa maapinna ettevalmistamiseks kasutavaid masinaid tuleb enne Euroopa Komisjoni poolt määratud II kitsendustega tsoonist (Mandri-Eesti) tsoonivabasse piirkonda (Lääne-Eesti saared) viimist puhastada ja pesta selleks ettenähtud pesulas, teavitades sellest eelnevalt veterinaar- ja toiduameti maakondlikku veterinaarkeskust. Veterinaar- ja toiduamet sõlmib pesulatega kokkulepped ja avaldab pesulate nimekirja oma kodulehel.

„Korduvatel kohtumistel Riigimetsa Majandamise Keskuse ja erametsaomanike esindajatega on selgunud, et sellist tehnikat liigutatakse mandri ja saarte vahel kokku umbes kümme korda aasta jooksul. Metsatehnika puhastamise kulud katab riik,“ lisas Kruuse.

Mandri ja saarte vahel liigutatavate metsa maapinna ettevalmistamiseks kasutavate masinate puhastamise ja pesemise maksumus on aastas hinnanguliselt kuni 7000 eurot ja need kulud kaetakse veterinaar- ja toiduameti eelarvest.

Riigikogu võttis 8. juunil vastu loomatauditõrje seaduse muudatused, mis annavad aluse kehtestada metsas leviva taudi piiramiseks täiendavaid bioohutusnõudeid vastava taudi tõrje-eeskirjas.