2018. aasta konkursil võitis rahvahääletusel ülekaalukalt rahvapõllumehe tiitli Üvasi talu perenaine Anne Grünberg, kes tegeleb kitsekasvatuse ja juustutootmisega Põlvamaal. Sven Arbet

Põhjus on lihtne – seni pole kõrget tiitlit võitnud ükski naine, ehkki korraldame konkurssi juba alates 2001. aastast ning võistlustules on olnud väga tugevaid naisjuhte.

Ootame aktiivset kaasalöömist maakondade talu- ja tootjate liitudelt, et nad oma piirkonna tublimaid naisi “Aasta põllumehe” konkursile esitamisega tunnustaksid.

“See aasta on igas mõttes eriline. Üleilmne tervisekriis on maa­harijate väravasse toonud täiesti uued, lausa kurioossed väljakutsed, mis vajavad omakorda kiiret lahendamist. Aga on ka “Aasta põllumehe” eriline juubeliaasta, mille raames soovime tähelepanu ja tunnustuse keskmesse tuua tegusad naised põllu­majanduses,” rääkis Maalehe peatoimetaja Andres Eilart, et tänavu tunnustame naisi, kes edendavad maaelu, majandavad põlde, toovad lauale Eesti hea toidu.

“Põllumeheamet seostub enamasti ikka meestega, kuid tegelikult on põllumajanduses uskumatult ägedaid naisi, keda pole kahjuks 20 aasta jooksul kõrgelt tunnustatud. Viimane aeg on neid rohkem esile tõsta ja nende tänuväärset tööd tunnustada,” selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Ta lisas, et konkursil on varem osalenud suhteliselt vähe naisi.

Žürii ringsõidud – maskides või ilma?

“Olen üle kümne aasta olnud žürii liige ja suudaksin kindlasti nimetada terve rea südamega põllumajandustööd tegevaid naisi, kes väärivad konkursi võitu ja ühiskonnas suuremat tunnustust,” teatas EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

“Tänavuse konkursiga saame ühiskonnale näidata, et põllumajandus polegi nii maskuliinne, maal tegutsevad väga tublid firmaomanikud ja nad on naised,” tõi esile žürii esimees Raul Rosenberg. Ta nentis, et žüriis on juba aastaid arutatud, et konkursi võiks võita naine. “Aga mehi on rohkem osalenud ja seetõttu on mehed ka alati parimad olnud,” tunnistas ta.

20 aastat tagasi valiti esimene aasta põllumees, kelleks sai Raivo Musting. Musting on siiamaani aktiivselt tegev nii põllumajanduses kui avalikus elus, lisaks on temast kujunenud julge ja kaaluka sõnaga arvamusliider.
MIKK RAUDE
Andres Eilart märkis, et veel pole teada, kuidas saavad juubeliaastal toimuma “Aasta põllumehe” žürii ringsõidud – kas maskides või ilma, kas Maalehe kuulsas bussis või virtuaalselt. Tasub teada sedagi, et meie fotograafide objektiivid suudavad maaelu kajastada ka mitme meetri pealt.

“Aga mõni asi on ikka kindel ka. Aasta põllumehe tiitel on 20 aasta jooksul kujunenud oma sektoris kõige olulisemaks ja hinnalisemaks tunnustuseks. Ja üks asi on seekord veel päris varakult kindel – võit kuulub sel aastal ühele eesti põllumajanduse perenaisele,” rõhutas Eilart.

Kandidaate saab esitada 20. maini

Konkursile saavad kandidaate esitada põllumajandusega seotud liidud, ühingud, seltsid ja organisatsioonid. Ootame kandideerima naisi põllumajanduse eri valdkondadest ja maakondadest. Kandidaatide esitamise viimane tähtpäev on 20. mai. Ettepanekud palume saata Maalehe toimetusse märgusõnaga “Aasta põllumees” või e-postiga silja.lattemae@maaleht.ee.

Ettepanekule tuleks lisada lühike põhjendus, miks kandidaat väärib aasta põllumehe tiitlit. Kandidaate tutvustame Maalehe veergudel, lõpliku valiku teeb žürii sügisel. Võitja kuulutatakse pidulikult välja “Aasta põllumehe” konverentsil.

Konkursi “Aasta põllumees 2020” peatoetaja on AS Selver.