Meie kliimasse sobivatel sortidel arenevad välja tõlvikud ning terad saavutavad tavaliselt vahaküpsuse. Maisi kasvatamisel ei pea olema eesmärk mitte suur haljasmass, vaid eeskätt kõrge kuivainesaak, millest suurema osa moodustavad terad ehk nendes varuainena olev väärtuslik tärklis.

Kuna Eesti asub maisi kasvu põhjapiiril, on väga oluline, et taimed saaksid kätte maksimaalse koguse soojust, s.t efektiivsete temperatuuride summa, mis on meie piirkonnas võimalik.

Põllu valik ja külvisenorm

Maisi kasvuks ei sobi liigniisked madalad “külmad” põllud, kus saavad mõnel aastal ka teravili ja heintaimed öökülmadest kahjustada. Sobilikud on hea niiskusrežiimiga mineraalmuldadega põllud, mis võiksid olla varjatud külmade põhjatuulte eest.

Mulla happesuse suhtes ei ole mais nii nõudlik kui nisu, oder ja liblikõielised. Samas ka mitte nii leplik kui rukis ja kaer. Normaalseks kasvuks ei tohi happesus olla alla 5,5.

Optimaalne maisitaimede tihedus on 90 000–110 000 taime hektaril. Liialt tihedal külvil areneb välja vaid üks tõlvik ja teri on selles vähe. Väga hõre külv annab küll rohkem tõlvikuid taime kohta, kuid tekib oht hilisemaks umbrohtumuseks ja seetõttu võib kogusaak jääda madalam. Parima tulemuse annab spetsiaalne täppiskülvik.

Väga tähtis on varane külviaeg. Vanasti oli meil soovitus oodata maisikülviga muldade soojenemiseni ja öökülmaohu möödumist ning külvata maikuu lõpus. Uued hübriidsed sordid ei ole aga tärkamise järgselt nii külmaõrnad, kui on mais sügisel. Sügisel kahjustab taimikut ka nõrk öökülm, kevadel tärganud noor taim muutub öökülmadega küll kahvatuks ning kaotab turgori, kuid üldjuhul toibub sellest.

Viimase kahe aasta külviaja demonstratsioonides viljeluspäevadel andsid suurima tärklisesaagi just maikuu esimese dekaadi külvid. Haljasmassi saak oli sealjuures suurem maikuu viimase dekaadi külvis, kuid see vesine mass ei saa olla siiski eesmärk.

Levinud on arvamus, et maisipõld on koht, kus kasutada ära orgaaniline väetis. See on aga petlik: maisitaimik küll ei lamandu, kasvab läga või sõnniku toimel väga jõudsalt. Samas liialt kõrge N kogus venitab kasvuperioodi pikaks ning soodustab peamiselt suure haljasmassi kujunemist. Kõrge tera ehk tärklisesaagi saamiseks ei tohi kasutada läga enam kui 30–35 t/ha. Ühe tonni kuivainesaagi saamiseks vajab mais 12 kg N, 6 kg P2O5, 15 kg K2O ja 2 kg MgO.

Külviaeg ja väetamine

Hea terasaagi annavad eelkõige õigeaegne fosforväetamine ja piisav kaaliumiga varustatus. Viljeluspäevade demodes olid maisi kuivainesaagid kuni 28 t/ha, milles tärkliseprotsent oli 55. Need demod kasvasid aga lagedal põllul ilma serva konkurentsita.

Parim tulemus saadakse tavaliselt läga ja mineraalväetise koostoimel. Kui soovitakse anda läga külvi alla, siis on oluline, et külviaeg ei jääks läga laotamise tõttu liialt hiliseks. Väga hea lahendus on läga andmine kasvuajal taimiku 10–20 cm kõrguses ridade vahele mulda viiduna. Niiviisi lisandub veel mulla õhustamise efekt ja täiendav umbrohutõrje. Selleks tarbeks on vajalik spetsiaalne laotusseade.

Lühikese kasvuperioodi juures on väga oluline kasutada stardiväetisi. Nendega antakse tavaliselt kergesti omastatavat fosforit ja tsinki, mis on väga tähtis just varajases kasvufaasis, kui kevadistes külmades muldades pole need veel taimedele kättesaadavad. Külviaegne stardiväetis MAP või DAP kogusega 50–150 kg/ha annab taimedele kiire algarengu.

Mais on teiste kultuurtaimedega võrreldes enam tundlik tsingipuudusele. Sellest hoidumiseks võib kasutada mikrostardiväetist TurboSeed Zn normiga 10 kg/ha, mida pannakse külvi ajal spetsiaalse külvikuga seemne lähedusse.

Taimekaitse ja teenustööd

Eesti tingimustes on maisi peamiseks konkurendiks umbrohi. Kuna maisi külvitihedus on väike ja alg­areng aeglane, on väga oluline kaitsta noort taimikut umbrohtude konkurentsi eest. Väiksena umbrohuga konkureerides kasvanud maisitaim ei kasva hilinenud umbrohutõrje korral enam kunagi sellise võimsusega, kui oleks võinud.

Maisist laialeheliste umbrohtude tõrjumine on üsna lihtne. Väga hästi toimivad vanad umbrohutõrje klassikalised tooted: 2,4 D ja dicamba-põhised preparaadid. Maksimaalse terasaagi saamiseks tuleb aga tõrjuda ka kõrrelised umbrohud. Üks parimaid lahendusi on MaisTer, mis tõrjub üheaegselt nii laialehelised kui kõrrelised umbrohud.

Taimehaiguste tõrje maisil on põhjamaades veel vähe levinud, kuid Taani katsetes on andnud fungitsiidid päris häid tulemusi. Tänu meie külmale kliimale ei ole kahjuritõrje maisis meil õnneks veel suur probleem.

Maisi kasvatamiseks on tarvilikud spetsiaalsed täppiskülvikud ja koristustehnika. Tavaliselt ei ole otstarbekas väikese töökoormuse tõttu kõiki suuri ja kalleid masinaid endale soetada, vaid lasta need spetsiifilised tööd ära teha teenustööde firmadel.

Maisi kasvupinnad on meist lõunapoolsemates maades järjest suurenenud. Sellele on aidanud kaasa see, et silomais on omahinna poolest kõige odavam energiasööt. Kindlasti on seda soodustanud ka biogaasi tootmise laienemine, mille reaktoritesse on maisisilo parim lisatooraine. Sobilike sortide ja õige agrotehnikaga on Eestis täiesti võimalik
saada maisi kuivainesaake üle 15 t/ha, mis on silo valmistamise ajaks üle 30% kuivainesisaldusega.

Eesti maisi kasvupind on viimastel aastatel järjest kasvanud ning tänavu võib see olla juba 4000–5000 ha piires. Arvestades kultuuri eripära ja eeliseid, võib oodata ka edasist suurenemist ning üle 10 000 ha peaks lähiaastatel olema optimaalne kasvupind.