Loomaarsti peetakse raharöövliks

“Töötan Soomes juba teist aastat,” ütleb Põhja-Soomes Pyhäjoel töötav noor eestlasest loomaarst Viljar Sedrik. “Teen tööd mitmes kliinikus.”

Pärast maaülikooli lõpetamist töötas ta kõigepealt suvel Soomes ja teenis selle ajaga oma õppelaenu tagasi. Siis praktiseeris aasta Eestis ja nüüd on jälle naabermaal tagasi.

Kuigi palk on hea, ei nimeta Sedrik seda Soomes töötamise peapõhjuseks. “Kui ei karda käsi sitaseks teha, saad ka Eestis põllumajanduses töötades head palka,” teab ta oma kogemustest. Pigem on asi suhtumises loomaarsti ametisse.

“Eestis vaadatakse, et loomaarst on raharöövel, kui visiiditasu ja transport kinni tuleb maksta. Aitäh ei ütle keegi,” toob noor tohter välja. “Siin ma naudin oma tööd, sest inimesed on õnnelikud, kui nende loomad on minu käest abi saanud!”

Eestis on liiga vähe patsiente

Lisaks paremale palgale meelitab loomaarste välismaale suurem patsientidering. “Eestis on nii vähe hobuseid, et mul oleks praeguste teadmiste ja oskuste omandamiseks siin mitu korda rohkem aega kulunud,” selgitab kaks aastat Saksamaal Müggenhauseni hobusekliinikus töötanud ja nüüd siin praksist omav Triin Tohver.

“Minu meelest peaks iga noor loomaarst enne oma praksise avamist mõnda aega välismaal kogenud kolleegide käe all töötama. Eriti puudutab see neid, kes tegelevad selliste loomadega, keda Eestis väga palju ei ole,” põhjendab ta.