02.03.2017, 00:00
Suhkur, leib ja lina kadumas
Suhkrupeeti enam ei kasvatata ja linakasvatus on hääbunud, kuna puuduvad töötlevad tööstused.
Tippaegadel kasvas Eestis lina mitmel tuhandel hektaril, 2000. aastate algul oli kohalik tootmine kahanenud saja hektarini. Ometi olid linausku põllumehed siis veel väge täis, valmis ehitama Kagu-Eestisse oma linatöötlemise vabrikut. “Põllumehe garantii on selles, et on olemas kodumaine tööstus – muidu pole mõtet kiulina kasvatada,” selgitas Linaagro OÜ juhataja Kalju Paalman, kes kasvatab juba aastaid õlilina 30–90 ha-l. Paalman on Mooste valda ehitanud õlilina tööstuse, kus linaseemnetest pressitakse õli, kook läheb loomasöödaks, tehakse ka linajahu. Rukis kasvas 1980. aastal 60 000 hektaril, nüüdseks on see vähenenud 12 000 hektarini. Eesti leiba väärtustades innustatakse tootjaid üha rohkem rukist kasvatama. Rukkikuningana tuntud Hans Kruusamägi OÜst Simuna Ivax külvas sügisel 650 ha rukist, sellest 180 ha on tal külvatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud üle-eestilise liikumise “100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile” raames. Enamiku rukkist müüb ta leivaviljaks Tartu Millile.