Foto: Raivo Tasso

1 Reyktal AS 21 417 093

2 Estonia OÜ 17 788 760

3 Aravete Agro OÜ 15 388 264

4 Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu 14 351 851

5 Peri põllumajanduslik OÜ 12 901 092

6 Väätsa Agro OÜ 12 603 849

7 Sadala Agro OÜ 12 603 849

8 Eesti Traalipüügi Ühistu 12 600 799

9 Kaiu LT OÜ 12 390 312

10 Tartu Agro AS 10 984 965

11 Põltsamaa Meierei juustutööstus OÜ 10 804 868

12 Vändra OÜ 10 596 826

13 Miiaste põllumajanduslik OÜ 10 425 936

14 Valjala põllumajanduslik OÜ 10 409 556

15 Morobell OÜ 10 345 522

16 Kesa-Agro OÜ 10 323 274

17 Perevara AS 10 037 779

18 Salvest AS 10 013 824

19 Saare Fishexport OÜ 10 000 281

20 Weiss OÜ 9 927 629

21 Läätsa Kalatööstus AS 9 925 051

22 Tartu Veski AS 9 695 713

23 Haameri talu 9 441 708

24 Metsaküla Piim AS 9 278 162

25 Piimandusühistu E-Piim 8 970 583

26 Diner AS 8 624 894

27 Halinga OÜ 8 536 414

28 Põlva Agro OÜ 8 452 115

29 Kabala Agro OÜ 8 146 282

30 Sanlind OÜ 8 099 468

31 Nigula Piim OÜ 7 838 059

32 Aiu Põllumajandus OÜ 7 637 972

33 Kajax Fishexport As 7 596 644

34 Torma Põllumajandusosaühing 7 348 666

35 Kirbla OÜ 7 047 564

36 Massiaru Põllumajanduslik OÜ 7 023 147

37 DGM Shipping AS 6 913 796

38 Rosalie OÜ 5 500 000

39 Oisu maaparandusühistu 6 345 126

40 Krootuse Agro AS 6 314 460

Kokku maksti Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vahendusel mullu toetusi 36 153 korral. Kõige enam maksti välja ühtset pindalatoetust, keskkonnatoetusi ja erinevaid investeeringutoetusi.

Maakondade lõikes läks kõige suurem toetuste-summa Tartumaale, mille põllumajandusettevõtjaid abistati kokku 343 miljoni krooniga.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul oleks toetuste summa võinud olla suuremgi, kui raske majandusolukorra tõttu on jäänud mitmed investeeringutoetused välja maksmata. „Taotlejate suhtes on positiivne toetuse määramise otsus tehtud, kuid et neil on omafinantseeringu leidmisega raskusi, siis projektide ellu viimine venib,” põhjendas ta.

PRIA peadirektori Jaan Kallase sõnul on positiivne siiski see, et pettusega ei üritata Eestis ka rasketel aegadel toetusi saada. „Oleme selle väga madala näitaja poolest Euroopas selgelt parimad, pettuste arv on meil väikseim ning võlgnevuste summa püsib 0,2%juures meie toetuste kogusummast, ” märkis ta.

Kõige suurema toetuse sai eelmisel aastal aktsiaselts Reyktal, kellele maksti 21,4 miljonit krooni kaugpüügi laeva püügilt kõrvaldamise eest. 17,78 miljonit krooni sai toetust osaühing Estonia ja 15,38 miljonit krooni Aravete Agro.