TAEVANE TULEVÄRK: Öösiti käib tähesadu
Juba mitu päeva on tasunud hilisõhtul end soojalt riidesse panna ning õue lesima minna, jalad kirde poole, ja taevasse vahtida. Mida lagedam vaateväli, seda parem, sest perseiidid lendavad pika jutiga üle taeva.
Parim öö langevaid tähti püüda on aga neljapäeval vastu reedet. Kui vaid ilmameistrid selget taevast hangiksid.
Paras aeg taevasse vahtima hakata on siis, kui silm juba Väikest Vankrit või vähemalt Suurt Vankrit seletab. Kui taevas on selge ja tume (linnade valgussaastest eemal!), võib tunnis näha mitutkümmend meteoori.
Parimatel öödel on tänavu neid oodata vähemalt 50-60 tükki tunnis, võib-olla koguni sadakond. Rahvusvahelise Meteooriorganisatsiooni viimastel andmetel võibki neljapäeva öösel näha oma 100 perseiidi tunnis.
Ei pea vahtima just kirdesse - Perseuse tähtkuju poole, mis asub kergesti äratuntava W-kujulise Kassiopeia all.
Perseuse järgi nime saanud lendtähed vihisevad seal asuvast radiandist üle taeva igas suunas. Radiandiks nimetatakse seda kohta taevas, kust meteoorid näikse välja lendavat.
Kõige rohkem kihutab perseiide just enne koidukuma saabumist, siis juba üsna kõrgelt idakaarest. Nii et kui näiteks kella ühe paiku pole tähesajust veel suurt märki või pilvekardin segab ja silm looja kipub, võibki rahulikult natuke nurru lasta. Mobiil tuleks siiski ütleme tunni aja pärast tirisema panna - kaaslased ei pruugi nii kõvasti noriseda, et üles ajaks.
Veel parem mõte oleks kaasa võtta mõni taevaatlas ja punase tulega taskulamp (punane valgus ei kahanda pimedas nägemise võimet nagu tavaline tuli). Siis saab tähtkujudega tutvust luua/uuendada. Minu lemmik-taskuteos on Jaak Jaaniste ja Enn Saare "Täheatlas".
Ja kui ilm juhtub 12. augusti öösel pilvedega nöökima, pole katki midagi. Täitsa häid öid lendtähtede püügiks on veel - tavaliselt 14. augustini. Kuna perseiidide sagedusgraafik kõrgtipu ümber ei ole väga järsk, lendab neid taevas päris palju ka enne ja pärast maksimumi. Harvemini võis neid näha juba poolest juulist ja võib näha lausa augusti viimase nädalani.
Eraldi kiitust väärib tänavu Kuu, mis erinevalt 2009. aasta augustist poeb kõige magusamateks tähesajuõhtuteks varakult looja. Näiteks Tallinnas loojub ta 12. augustil kl 21.14. Liiati on kuusirp sellal alles õhuke, sest noorkuu oli teisipäeva hommikul.
Peale perseiidide võib vahetevahel üle taeva libisemas näha ka teistsuguseid ja teises suunas liikuvaid meteoore. Muist on lõunakaarest Veevalaja (Aquariuse) juurest pärit aeglasemat sorti delta-akvariidid.
Lisa-silmarõõmuks usinale vaatlejale on Jupiter, mis tõuseb idast pärast kella 22 ja rändab öösel kõrges kaares üle lõunataeva, ning kaunis Orion ehk vanade eestlaste Koot ja Reha, mis hakkab idast üle silmapiiri kerkima vastu hommikut, poole nelja paiku.
Kord päriti seltskonnas mu käest: "Mis on sinul suve kõrgaeg?" - "Jaanilaupäev ja..." - "Mis siis veel?" - "Folk ja... Ja perseiidid!"
Lesid soojal sumedal augustiööl õues. Rohutirtsud saevad, õunad potsatavad... ja mis kõige tähtsam: taevast langeb tähti.
Jah, just sellist suve me tahtsime! Ole aga väle soove soovima. Vanarahva tarkuse järgi peab küll enne jõudma taskust prahti võtta, lendtähe poole visata ja alles siis soovida.
Õnneks on perseiidide seas alati priskeid eksemplare, mis veavad taevasse pika ja kestva juti.
