Seevastu poodides moodustab kodumaine mahetoit väga väikese osa käibest.

Kui maheliha toodetakse meil nii palju, et üle poole sellest veetakse lausa piiri taha, siis näiteks kvaliteetse köögi- ja puuvilja puhul on pakkumine mitu korda väiksem.

“Mahetoidu peamine sihtturg võiks olla lapsed, aga nende söögisedel ei koosne peamiselt lihaveise- ja lambalihast,” viskab põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai kivi mahetootjate kapsaaeda.

Mahepõllumehed pahased

Mahepõllumehed kardavad aga, et vaatamata teiste ELi riikide omast madalamale mahetoetusele mõtlevad meie ametnikud nüüd uues MAKis neile välja hulga otstarbetuid ja raskesti täidetavaid nõudeid.

“Meie ametnikud on agaralt ergastunud, et mida mahepõllumeestele ette kirjutada,” pahandab põllumeeste keskliidu president ja maheda Saidafarmi omanik Juhan Särgava.

“Ametnikel ja muudel aktivistidel on tekkinud pettekujutelm, et mida keerukamaks ja nõueterohkemaks me seaduse kirjutame, seda paremat tööd me teeme,” ironiseerib üks Eesti tuntumaid mahepõllumehi.

Särgaval ajab hinge täis see, et kuigi Eestis on mahetoetuse määr ELi keskmisest madalam, on nõudeid põllumehele kehtestatud keskmisest usinamalt.

Ta selgitab, et ELis on mahetootmisele kehtestatud baasnõuded, mille peamine sisu on see, et kunstväetisi ja muid kemikaale ei tohi kasutada. Iga riigi enda otsustada on, kas ja kui palju nõudeid sellele lisaks kehtestada.

“Meist targemad riigid – Prantsusmaa, Belgia ja Holland – pole kirjutanud ühtegi täppi ELi baasnõuetele lisaks ja maksavad meist kolm-neli korda rohkem toetust hektari kohta,” räägib Juhan Särgava. “Meie toetustase on kõige madalam, miks me võtame suuremaid kohustusi, kui on naabritel!?”

Särgava kuulub põllumajandusministri loodud uue maaelu arengukava mahepõllumajanduse töögruppi ja hindab sealset arutelu ebakonstruktiivseks. Tema sõnul käib agar tegevus selles suunas, et kehtestada mahetootjatele kohutav hulk lisatingimusi.

Särgava arvates peaks mahetoetuse määrad suurenema nii palju, et Eesti põllumehed oleksid ausas konkurentsis oma lähinaabritega.

“Kui tavapõllumajanduses on kokkulepe 75 protsenti ELi keskmisest, siis mahepõllumeestel pole mingit põhjust leppida kiibitsejate alusetu kriitika ja vähemaga,” rõhutab ta.

Särgava sõnul on naaberriikides mahetoodete turuosa tunduvalt suurem tänu sellele, et seal on mahetootmise arengut palju rohkem toetatud.

Ka töögruppi kuuluv Riido Ökotalu peremees Jaan Kiider pole päri mahetoetuse vähema maksmisega. Ta on saanud aru, et uue MAKi eelarve võib tulla senisest 15% väiksem ning kardab, et see lööb ka mahetoetusi.

Politseiriiki ei tule

Toomas Kevvai selgitab, et praegu pole MAKi eelarve veel teada ja seega ei teata ka mahetoetuseks eraldatavat summat. Küll aga on plaanis hakata loomakasvatuse osas maksma mahetoetust rohkem loomade kui rohumaahektarite alusel.

Lisaks käib praegu tihe koostöö organisatsioonidega, selgitamaks välja, mida teha, et mahetooted rohkem turule jõuaks.

Asekantsleri sõnul arutatakse süsteemi, kus nn baasskeem eeldab maheseaduse nõuetest kinnipidamist, lisaks paar elementaarset nõuet keskkonna osas. Eraldi tuleks vabatahtlik lisapakett, mis tähendab ka täiendavat toetust.

“Bürokraatlikku süsteemi toodangu müügi kontrolliks pole ilmselt mõttekas üles ehitada,” arvab Kevvai.

Pealegi oleks väga keeruline kontrollida, kas konkreetne maheteravili või tapaloom turustatakse töötleja poolt lõpuks mahedalt. Ja kui seda ei tehta, siis ei saa ju selles süüdistada mahetootjat, lisab ta.

Eraldi küsimus on nn toetusõiguse teesklemine. Kui keegi viskab paar peotäit teri mulda, rohkem põldu ei hari ja seal kõrguvaid ohakaid ei hävita, siis pole tal sügisel ka midagi koristada. Toetuse saamiseks (119 €/ha) on aga kõik juriidiliselt korrektne ehk JOKK.

Kevvai möönab, et üksikuid petujuhtumeid on olnud, mis tõmbab põllumeeste maine alla, kuid valdav osa mahetootjatest on ausad. Ta kahtleb, kas üksikjuhtumite jaoks on mõtet üles ehitada ulatuslikku lisanõuete paketti, näiteks kehtestada külvinorme, kontrollida müüke jne.

“Kindlasti peame nende üksikjuhtumitega ehk toetusõiguse teesklemisega tegelema, aga politseiriiki me põllumajandustoetuste osas ka ei taha,” kinnitab Kevvai.

Toetamist vajab töötlemine

Põhiline pudelikael, miks mahetoodang ei jõua mahemärgi all poodidesse ja seda on vähem müügil, kui tegelikult mahedalt toodetakse, on Jaan Kiideri sõnul töötlev tööstus. “Suurtöötlejad ei taha võtta väiksemaid koguseid,” lisab ta. Nii lähevad tema maheveised kas Saaremaa lihatööstusesse tavaveistega koos või Märjamaale, kus on mahetööstus. Kusjuures Märjamaa hind ei ole sugugi kõrgem.

Osa oma talu mahedat toorpiima panevad nad pudelitesse ja saadavad 14 Saaremaa kauplusesse. Lõviosa ehk 90% piimast läheb aga Saaremaa piimatööstusse tavahinnaga ja tavapiima hulka.

Toomas Kevvai sõnul on mahepõllumajanduse ees kolm strateegilist valikut.

Võimalik on minna edasi pindade laiendamisega, lootes, et tööstus tuleb järele; või astuda pigem samm mahetootmise efektiivistamise suunas ehk alandada tootmise omahinda praeguse maakasutuse juures; või muuta ärimudelit nii, et põllumees hakkab üha enam ise oma toodete töötlejaks ja turustajaks.

“Need kolm välja pakutud suunda võiks kõik käiku minna,” arvab Jaan Kiider. “See aitaks mahetoidu turuosa suurendada.”

Kõige olulisemaks abinõuks peavadki mahetootjad mahetoodangu töötlemise toetamist. Praegu töödeldakse mahesaadusi tavasaaduste vahel või nendega koos, vaja oleks aga rohkem mahedale spetsialiseerunud tööstusi.

“Proovime arvestada eri huvisid ja rohkem panustada töötlemisse ning turustamisse, et mahetootja saaks oma toote eest väärilist hinda,” lubab asekantsler Toomas Kevvai uue MAKi osas. Valmima peaks see alanud aasta jooksul.


MAHETOETUS

Taotlejad

- Mahepõllumajandusliku tootmise toetust küsisid mullu 1389 põllumeest 124 928 hektarile.

- 853 loomapidajat taotlesid mahetoetust mahepõllumajanduslikult tunnustatud karjatatavatele loomadele.

- 115 mahetootjat taotlesid toetust mahetunnustatud kodulindudele, sigadele, küülikutele ja mesilasperedele.

- Mullu maksti mahetootjatele toetust 11,4 mln eurot.

- 2010. aastal müüdi Eestis toodetud mahetooteid ligi 4,3 miljoni euro eest ja nende osakaal oli toidukaupade kogu jaekäibest 0,36 protsenti.

Allikas: PRIA, EMOR



Mahetoodete müük tõusuteel

Mahetootjaid ühendava tulundusühistu Eesti Mahe käive kasvas mullu kolmandiku võrra. “Tootjate, toodete ja ka müügikohtade arv on kasvanud,” sõnab tulundusühistu tegevdirektor Jaan Nõmmik.

Kodumaist mahekraami on järjest suureneva huviga müüki võtma hakanud ka ketipoed. Lisaks hakati mullu müüma mahetoorpiima 15 piimaautomaadis üle Eesti.

Järjest suureneb ka koolide ja lasteaedade huvi, nii et väiksemates koolides võib mahetoidu osa moodustada üle poole.

Ka mahetoodangu eksport on järjest kasvanud. Välja veetakse nii vilja kui ka -liha. “Märjamaa lihatööstuse käibest moodustab poole meie kaudu Taani läinud maheliha,” märgib Nõmmik.

Arenguruumi siiski on, tõdeb Lõuna-Eesti Ökokeskuse juhataja Madli Zobel. Nende poes on enamik kaubast pärit piiri tagant. “Kohalikelt tootjatelt tuleb harva midagi uut,” kahetseb Zobel.

Viimati rõõmustas Pajumäe talu, kes sai koorelahutaja ja toodab nüüd võid ning koort. Sellest viimasest valmistatakse pealinnas LaMuu mahejäätist, mida rabatakse poodidest nagu sooja saia.

“Need talunikud, kelle tooted jõuavad poodi, teevad oma parima, kuid riik võiks turundamise osas õla alla panna,” ütleb Zobel. Ta toob näite välismaiste imemarjade acai ja goji kohta, mille turundus on nii kõva, et riiulid on neist toodetest tühjaks ostetud. Samas on meil kasvavatel linaseemnetel samad omadused, ainult et seda pole nii jõuliselt reklaamitud.



KOMMENTAAR

MERIT MIKK

Mahepõllumajanduse Koostöökogu esindaja

Mahepõllumajanduse pindalatoetused kindlasti liiga kõrged ei ole – ELi riikide hulgas oleme toetusmäärade poolest viimase viie hulgas. Seega loodame, et toetusmäär pigem suureneb ehk läheneb ELi keskmisele.

Suurim probleem on mahetöötlejate vähesus, mistõttu suur osa loomakasvatussaadustest müüakse tavatöötlemisse. Selle lahendamisele on pindalatoetustega keeruline kaasa aidata. Mahepõllumajanduse arenguks on vaja terviklikku lähenemist – mitte ainult pindalatoetusi, vaid ka nt toetust investeeringutele, mahetöötlemise ja turustamise arendamist, teadustuge ja tarbijate teavitust. Praegu on käimas ka põllumajandusministeeriumi ja Mahepõllumajanduse Koostöökogu vahelised arutelud, et leida lahendusi mahetoidu laialdasemaks turulejõudmiseks.


TÄPSUSTUS

MARIS SARV-KAASIK

PRIA pressiesindaja

Maalehe artiklis „Kas mahetootjaid ootavad senisest karmimad nõuded?“ on ekslik väide „kui keegi viskab paar peotäit mulda, rohkem põldu ei hari ja seal kõrguvaid ohakaid ei hävita, siis pole tal sügisel ka midagi koristada. Toetuse saamiseks (119 €/ha) on aga kõik juriidiliselt korrektne ehk JOKK.“

Tegelikkuses kehtib kõigi toetuste saajatele hulk konkreetseid nõuded. Mahetoetuse määrus sätestab baasnõudena, et põllumajanduskultuur peab olema külvatud, maha pandud või istutatud kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid kasutades ja vältides umbrohu levikut.