Päeva eesmärk on see, et linnainimesed saaksid maaelust ning toidu tootmisest rohkem teada ning et tootjad ja tarbijad omavahel kohtuksid.

Juba praegu on nimekirjas nii looma- kui taimekasvatajaid, maheettevõtteid, käsitöötalusid, veskeid jpm.

Avatud talude päeval saab maitsta ja osta talutoitu, teha käsitööd, paitada loomi. Talude kohta saab peagi teavet põllumajandusministeeriumi koostatavalt kaardilt. Kõik osalevad talud kantakse kaardile aadressi ja kontaktandmetega. Hiljemalt üks kuu enne avatud talude päeva toimumist lisatakse kaardile iga talu juurde ka info päeva tegevuste kohta.

Külastajaid on kogu päeva valmis vastu võtma kõik 30. maiks nimekirja saavad talud, ent need vastuvõtjad, kel võimalus ja soov pakkuda atraktsioone, põhjalikumaid ekskursioone ja töötubasid, paluvad oma huvist ette teatada.

Esimese avatud talude päeva korraldasid 2012. aastal järvakad, kes said idee Ahvenamaalt. Järva Arengu Partnerite ja Lõuna-Järvamaa Koostöökogu eeskujul hakkas hea mõte levima ka teistesse Eesti piirkondadesse, jõudes nüüd üle Eesti.

Alates 2008. aastast on Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo esile toonud Eesti maaelu arengukava toetuste abil tehtud projekte ja inimesi, kes nende ettevõtmiste õnnestumiseks on andnud endast parima. Avatud talude päev on hea viis tutvustada, mida Euroopa Liidu toetustega Eestimaal on ära tehtud.

Avatud talude päevi korraldatakse paljudes riikides üle maailma, et tuua linnainimesed taas maale ja näidata neile, kust jõuavad poodi piim ja liha, köögiviljad, teraviljatooted jpm. Avatud talude päevi peetakse näiteks Ahvenamaal ja Austraalias, Suurbritannias ja Kanadas, Portugalis, USAs ja paljudes teistes riikides.