Talunik kasvatab 50 sorti õunu ja kartuleid
Ambla valla Rebase talul on maad kasutada kümmekond hektarit. Kui talupidamisega alustati, istutati aeda 15 õunapuud. Viljapuud hakkasid saaki andma ja õunu jätkus turulegi viimiseks. Pakkuda oli selliseid sorte, mida teised õunakasvatajad ei kasvata.
Õunakasvatuse laiendamisel ongi peremees võtnud suuna nišitootmisele ja muretsenud oma aeda üle viiekümne õunasordi.
“Mul pole mõtet turule minna selliste sortidega, mida pakuvad kõik teised,” ütleb Meelis Tiigemäe.
Plaanis on õunahoidla
Rebase talu esimesed suveõunad on ‘Pirja’ ja ‘Martsipan’. ‘Martsipan’ on vanade taluaedade lemmiksort, annab küll vähe saaki, kuid on oma erilise magusa maitse tõttu hinnas.
Praegu on õunaaia suurus 1,5 hektarit ja seal kasvab nii suve-, sügis- kui ka talvesorte, nende seas mitmeid Vene päritolu sorte, mis taluvad meie kliimat paremini.
Sortide erinev talvekindlus ongi probleem. 2006. aasta talvekülm võttis ära 250 noort õunapuud. Peremees rajas oma tarbeks puukooliigi, et uusi õunapuid asemele istutada.
Kuna praegune väike kelder mahutab vaid tonni ringis sügis- ja talveõunu, on plaanis rajada suurem õunahoidla, mille tarbeks renoveeritakse endine sigala. Talupidamise alguses oli talus ka seakasvatus, kuid madala lihahinna tõttu see lõpetati.
Sügiseti saab Rebase talu õunasortidest ülevaate Jäneda sügislaadal.
Kuna õunaaed on veel kasvujärgus ega anna kasumit, tuleb põhiline sissetulek praegu kartulist. Kartuli all on neli hektarit. Kuna ka kartul müüakse turul või otse kodust, on siingi orienteerutud nišitootmisele.
Põhisissetulek kartulist
Rebase talu kartulipõllul kasvab 52 sorti, nende seas on nii varasemate aegade lemmikud (näiteks ‘Väike verev’) kui ka eksootilise tumeda sisuga ‘Blue Congo’. Uuematest sortidest hindab peremees Soome päritolu ‘Spargelkartulit’, mida peetakse gurmeekartuliks.
Nii palju eri sorte kasvatatakse peremehe sõnul seetõttu, et turul leiaks iga kartulisõber just selle, mis on tema arvates parima maitsega.
Kuna sorte on palju ja maad vähe, kasvatab peremees mõningaid sorte vaid paar pesakonda, et maitse ja muud omadused kindlaks teha.
Kartulit kasvatatakse poolmahedalt. Ristik on haljasväetiseks, mis peenestatult maasse küntakse. Kartulile määratud mineraalväetist kasutab peremees minimaalselt, lehemädaniku tõrjel piirdutakse paari korraga.
Rebase talu kartulitest ostetakse kõige rohkem ‘Laurat’, ‘Läti varast’, ‘Adrettat’. Tänavu saadeti enne jaanipäeva esimesena turule katteloori all kasvatatud ‘Solist’ ja ‘Maret’.
Ka kartulikollektsioonist saab ülevaate Jäneda sügislaadal, kus talu müügiletis on võimalus pererahvale küsimusi esitada.
Meelis Tiigemäe ütleb, et väiketootja peabki oma toodangu tuntuks tegemiseks kasutama kõiki võimalusi. Rebase talul on ka oma kodulehekülg internetis ja fännileht Facebookis.
Pikemalt kirjutatakse Rebase peretalu õuna- ja kartulikasvatusest Maamajanduse septembrinumbris.
