Olukorra lühikirjeldus

Põuast tingituna on kõige rohkem kannatada saanud rohumaad, kus prognoositav saak on tavaaastasest 30-50% väiksem ning rohu kasv on pidurdunud. Püsirohumaadelt prognoositav söödakogus pea 60% väiksem kui seda on tavapärastel aastatel. Hetkel on karjamaad kõrbenud, rohu kasv on väga tagasihoidlik ning loomad vajavad osaliselt lisasöötmist.

Kui lähiajal sademete hulk ei suurene, jäävad küsitavaks teine ja kolmas niide. Hetkel on varutud sööta keskeltläbi 20% - 75% koguvajadusest. Põuast tingituna ei tärka külvatud heinaseeme. Piimaveistele söödetakse juba talvesööta. Viljakasvatajad on kirjeldanud olukorda selliselt, et kõige rohkem on saanud kannatada suvioder. Samas on piirkonniti kirjeldatud kõikide suviteraviljade kehva olukorda. Nimetatud on vähemalt korra kõiki teravilja liike, mis viitab piirkonniti ja tootja külviplaanidest tulenevalt väga erinevale olukorrale. Saagiprognoos on 50% tavapärastest aasta saagist. Köögiviljad on põuast tingitult väga halvas seisus. On kirjeldatud, et saagist on 1/3 hävinenud ning 2/3 on kehvas seisus.

Kartul on kuivuse tõttu osaliselt närbunud. Kartuli prognoositav saak on 1/3 tavapärasest. Kartuli ja köögivilja kvaliteet on põua tõttu tõsiselt kannatada saanud. Maheköögivilja kasv on põua tõttu kängunud. Lisaks on kannatada saanud nii maasikad kui ka vaarikad.

Edastame alljärgnevad ettepanekud olukorra leevendamiseks:

Ettepanekud on koostatud lähtuvalt ETKL-i poolt 25.-29.2018.a. läbiviidud küsitluse tulemustest.

  • Hädavajalikuks peetakse riigipoolset finantstuge ja toetusi, soodsaid käibelaenusid.
  • Kaaluda võimalusi vabastada tootjaid KSM nõuetest, mis puudutavad liblikõieliste kultuuride kasvatamist 30% ulatuses ja talvise taimkatte nõuet 30% ulatuses toetusealusest maast. Liblikõieliste külvid ei ole tärganud ning umbrohi on võtnud võimust. Sellest tulenevalt ei ole mõistlik jätta liblikõielist mitmeaastaseks taimkatteks, kuna sellega saastatakse põlde umbrohuga. Lisaks maa on kuivanud panka ning lähinädalate prognoos ei näita sademeid, mille tulemusena ei ole maa harimiskõlblik. Sellest tulenevalt kesade ettevalmistamine külviks ei ole võimalik. Tulemustele mitteorienteeritud kulutuste tegemine ei ole mõistlik riskijuhtimise seisukohast ja tootjatele oleks vaja paindlikumaid lähenemisi nõuete täitmisel.
  • Mahepõllumajandustootjatel lubada kolme aasta asemel nelja aastast lühiajalist rohumaad. Kevadised rohumaade uuendamise külvid on enamasti hukkunud ning sellest tulenevalt ei ole mõistlik üles künda ja uut kultuuri külvata lühiajalistele rohumaadele, kui oleks võimalik uuel aastal karjatada või sööta varuda.
  • Lubada mahetootjatel varuda sööta mittemahedalt alalt.
  • Paindlikkust nõuete täitmisel, mis puudutavad põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust (meede 6.1), kus eelnevatel toetuspeerioodidel on olnud tootjatel kohustus 5. aasta majandusaasta lõpuks 80% saadud toetuse summast käibenõue, mida arvestades kahte viimast keerulist aastat põllumajanduses, ei ole võimalik täita. Lisaks tuleks kaaluda väikepõllumajandustootja toetuse 10% käibekasvu nõuete tühistamist samadel põhjustel, mis eelnevas punktis märgitud. Uued alustavad ettevõtted ja väikesed põllumajandustootjad on tunduvalt haavatavamas olukorras, tingitud ettevõtjate käibevahendite nappuse tõttu.
  • EMTA maksuvõlgade maksepuhkuse andmine pikemaks perioodiks.
  • Riiklike rendimaade rendimakse pikendamine vähemalt märtsini, et oleks võimalik tasuda rent tulevatest toetustest.
  • Oleks vajalik luua seadusandlik alus nn. eriolukorra kirjeldamiseks ja väljakuulutamiseks, mis annaks riigil võimaluse kujundada seisukoht ja leppida kokku fikseeritud tingimustest põllumajandussektoris eriolukordades toimimiseks, et ametkondadel oleks võimalik paindlikumalt läheneda probleemide lahendamisel.
  • Pikendada meetmes 4.1. 2017. aasta taotlusvoorus positiivse otsuse saanud põllumajandusettevõtete investeeringute elluviimise tähtaega kahelt aastalt kolmele aastale.
  • Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muudatusettepanekut täiendada paragrahvi 29 lõiget 3 punktiga 11 (mis kohustab toetuse saajaid esimese aasta jooksul tegema 20% ulatuses investeeringuid) mitte rakendada 2019. aastal, sest arvestades 2018. aasta keerulist olukord, on tootjate investeerimisvõimekus nõrk.
  • Niisutamiseks paindlikumat lähenemist vee-erikasutuslubade väljastamisel.

Loodame, et leiate võimaluse antud ettepanekuid rakendada, et põllumajandustootjaid sellisel keerulisel ajal toetada.