Plaanitud raietöödest jaanuari lõpus ei tulnud aga midagi välja, sest kohalikele ei meeldinud sugugi, et mets, kust nad on harjunud läbi kõndima, ühtäkki maha võtta tahetakse. Esimesel, 20. veebruaril peetud koosolekul, et kompromiss on võimalik.
Ent 27. veebruari koosolekul raiet teostava metsafrima esindaja sõnul kompromissi sõlmimisest enam juttu polnud.
Tema sõnul on tekkinud olukord, et metsaomanikul on kogukonna ees küllaga kohustusi – lubada inimesi oma maalt läbi jalutada, seal viibida, hiljem tuleb prügi ära koristada. Aga kui ta tahab oma metsa igati seaduse kohaselt majandada, siis seda kogukonna meelest teha ei tohi.


Avalehele
71 Kommentaari
Loe veel: