„Selline sundvõõrandamine on Euroopa praktikas erandlik,“ rõhutas Maasikamäe, et vaja on leida maaomanikele sobivaim lahendus, mis ei takistaks neil põllumajanduslikku tegevust.

Maasikamäe selgitas, et taristute arendamisel on vaja hakata üha rohkem tegelema ka maakorraldusega ja pakkus välja ümberkruntimise, mis on uudne võimalus maakorralduses. Geomaatika osakonna juhataja selgitas, et ümberkruntimine asendab maa võõrandamist. See tähendab, et näiteks raudtee alla jääv talumaa asendatakse samas väärtuses maaga teises kohas.

„Pole mõeldav, et ühe talu maad jäävad kahele poole raudteed. Kui trass on paigas, tuleb algatada selliste talude ümberkruntimine,“ tõi esile Siim Maasikamäe.

„Tuleks kaaluda kaasaegse maaomaniku-keskse ümberkruntimise rakendamist ja riigi initsiatiivikust selle käivitamiseks,“ rõhutas Siim Maasikamäe ja lisas, et maade ümberkruntimist kasutavad paljud Euroopa riigid, sest see aitab liikuda elujõulise toidutootmise ja loodusressursside säästlikuma majandamise poole.

Konverentsil esinenud keskkonnaekspert, Hendrikson&Ko juhatuse esimees Heikki Kalle tõi esile, et Rail Balticu maakonnaplaneeringu asustusstruktuuri uuring näitab, et 23% trassikoridori alla jäävatest maadest on haritavad maad. Heikki Kalle selgitas, et väljatöötamisel on ainulaadsed kompensatsioonimehhanismid neile maaomanikele- põllumajandustootjatele, kelle maad lõigatakse trasside rajamisega läbi. Kavas on senise maade võõrandamise asemel luua uusi meetmeid, mis aitaks paremini põllumajandustootmist jätkata.