Väätsa Agro tegevjuht Tiit Tuuleveski näitab Ülejõe lauta, kus lehmad on lõaspidamisel ja käib torusselüps. Esmamulje on tõesti masendav – see 1974. aastal ehitatud massiivne laudahoone näeb armetu välja nagu ikka kolhoosiaegne laut, mida on vaid pisut sanitaarremonditud. Hädasti oleks vaja loomadele uut lauta ja paremaid pidamistingimusi. Ümberringi on teisigi lagunema kippuvaid ehitisi, mis annavad aimu kunagise majandi hiilgeaegadest. “Me ei suuda ehitada uut lauta, sest kogu aeg on mingi jama kaelas ja vaja võlgu maksta. Lõõla laudas on meil loomad lüpsiplatsil, aga siin lüpsame ikka veel torusse,” räägib Tuuleveski. Esmapilgul on raske aru saada, mida imet otsivad siit sõnnikusest laudast USA investorid, Euroopa ja Eesti omadest rääkimata. Aga rahvusvahelised äritegelased käivad delegatsioonidena seda firmat noolimas. Nüüd peaks Väätsa minema jälle müügiks. Sest need 1700 Väätsal lüpsvat lehma Eesti suurima piimakvoodiga 13,9 mln liitrit on ju tõeline kullaauk, kust on nii palju raha välja lüpstud, et nüüd tuleb aastaid vaid võlgu tagasi maksta. “Kosilasi on siin aegade jooksul käinud igasuguseid, ega Helenius esimest korda ostma tule,” teatab Tuuleveski.
Avalehele
6 Kommentaari
Loe veel: