Looduskaitsjate meelest vajaks senisest hoopis rohkem toetust kohalikud tõud ja sordid, see aitaks säilitada geneetilist ressurssi. SVEN ARBET

Konverentsil rõhutati põllumajanduse tähtsust Euroopa toidujulgeolekule ning avalike hüvede ja elurikkuse säilitamisele, ent räägiti ka negatiivsetest nähtustest: põllumajanduse mõjust vee kvaliteedile, pestitsiidiprobleemidest, elurikkuse kadumisest, peretalude hääbumisest jms.

Kokkuvõttes tõdeti, et senine põllumajanduspoliitika ei taga maaelu säästvat arengut.

“Vajame tulevikus poliitikat, mis oleks õiglane põllumajandustootjate ja teiste maaelanike suhtes, keskkonda säästev, tervisliku toidu tootmist soosiv ning rahvusvaheliselt vastutustundlik,” ütles Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ekspert Aleksei Lotman.

Konverentsil osalejad saatsid avaliku kirja Euroopa Komisjonile ja teistele asjakohastele organisatsioonidele. Nende seisukoht on, et ÜPP toetuste kui avaliku raha maksmine on õigustatud siis, kui see võimaldab säilitada avalikud hüved, mis muidu püsima ei jääks: poollooduslikud elupaigad, traditsioonilised mosaiiksed põllumajandusmaastikud ning paljude liikide elupaigad.

Avalehele
0 Kommentaari