Ära müüdi vaid kaheksa looma: kaks aberdiin-angust, üks akviteeni hele ja üks hereford ning neli limusiini. Kõik loomad leidsid uue omaniku alghinnaga, teatab Eesti Lihaveisekasvatajate Selts.

Ning küsib samas oma kodulehel, mis on juhtunud, et väga heal tasemel loomadest suudeti müüa vaid pooled? Seda ajal kui pullihuvi peaks just kõige suurem olema. Kas karjakasvatajad ei leidnud aega ootamatult kiiresti saabunud kevadtöödelt hetke eemal viibida? Või ei nähta vajadust oma karja aretusväärtuste tõstmisel?

Vastuse võib kokku võtta ühe sõnaga - ettevaatlikkus. Lihaloomade turg on pärast „Türgi pidu“ teinud vähikäigu: hinnad on olulisel määral langenud ning loomade turustamise võimalused ahenenud. Kui siia lisada veel perspektiiv vähenevatest toetustest, saamegi kokku olukorra, mis teeb iga lihaveisekasvataja kõiksuguste investeeringute suhtes äärmiselt ettevaatlikuks. "Eriti teeb meelehärmi, et loobuda tahetakse ainsast, vaid lihaveisekasvatuse sektorile suunatud toetusest – ammlehmatoetusest," kirjutavad liheveisekasvatajad.

Igasugustel kriisidel on siiski ka positiivsed järelmed, mille olemus ja mõjujõud sõltuvad eelkõige asjaosalistest endist. "Kuigi liheveisekasvatajatel puudub arvestatav poliitiline väljund toetuste poliitika suunamiseks, saame me siiski palju teha selleks, et olla edaspidi turul tugevamad. Igaüks saab alustada sellest, et püüelda realiseeritavate loomade osas rohkem turu ootustele vastava tulemi poole – see suurendab päris kindlasti võimalusi müüa, hind on juba eraldi teema," edastab selts oma liikmetele positiivse sõnumi.

"Peame ka aru saama, et hinnad turul ei muutu aasta-aastalt mitte kõrgemaks, vaid hakkavad tulevikus järjest enam üles-alla kõikuma – me hakkame reaalselt saama osaks Euroopa turust. Mis omakorda rõhutab veelgi vajadust jälgida oma tootmise korraldamisel turu nõudlust erinevates näitajates, olgu selleks kaalu, vanuse, rümbakvaliteedi ja muud näitajad."

Fotosid oksjonist saab vaadata SIIT.