Ükski põllumees ei taha raha pärast skeemitada

PRIA on huvitatud, et toetuste küsijad vähem keerutaks, põllumeeste väitel on aga osa toetusnõudeid sellised, et muidu vajalikku investeeringut teha ei saakski.

Kevadest on kõigil meeles loomakaitsjate filmitud õõvastavad kaadrid Eesti sigalates. Loomakaitsjate eesmärk oli kindlasti see, et omanikud parandaksid sigade elutingimusi.

Sama soov on ka seakasvatajatel endil. Selleks et oma hoolealuste heaolu parandada, küsis eelmisel aastal PRIAst laudaehitustoetust rekordarv seakasvatajaid.

Paljud neist olid valiku ees: kas loobuda investeerimast, jättes sead halbadesse tingimustesse ning olla rahva ja loomakaitsjate põlu all, või kohandada oma ettevõte PRIA hindamiskriteeriumidele sobivaks. See tähendas näiteks ettevõtte üleandmist noorele, uue firma loomist, ettevõtte osadeks jaotamist vms.

See ei kehti ainult seakasvatajate kohta, lihtsalt olukord selles sektoris on kõige teravam. Hindamise alused on jätnud joone alla paljud kõvad tegijad teistelgi aladel. Põllumeestele tunduvad need ebaõiglased eriti meetmete 1.4.1 (investeeringud mikropõllumajanduse ettevõtetesse) ja 1.4.2 (loomakasvatusehitiste investeeringutoetus) puhul.

Ka pole vist ühtki ehitust, mille projekt absoluutselt mingeid muudatusi ei vajaks. Näiteks võib seda nõuda pank, kelle hinnangul on investeering liiga kallis. Ja tulebki projekti muuta, kuigi seda tehes võid saada petturi nimetuse.