Foto: Lii Sammler .

Maisi kasvupind on sel aastal statistikaameti andmetel 3700 ha. Mullu oli see 2300. Kuna aretatud on uued söödamaisi sordid, mis sobivad siinsesse kliimasse paremini, laieneb maisikasvatus kiiresti. Maisi koristatakse silokombainiga, millele on paigaldatud spetsiaalne maisiheeder ja seade, mis muljub kõrre ning terad.

Mis Eestis olemas on?

Eesti põldudel on liikumas nelja firma silokombaine – Claasi, New Hollandi, Krone ja John Deere’i omad. Maisiheedriga silokombaine on müünud neist kolm esimest.

Kõige rohkem on maisivarustusega silokombaine ostetud firmalt Claas ja neid müüb Konekesko Eesti AS. Konekesko on müünud viis-kuus Claas Jaguari, millel on maisikoristusvalmidus – maisiheeder ja tõlvikupurusti.

“Oleme müünud silokombaine koos maisivarustusega teenusfirmale Agrotex, kes tegeleb maisi koristamisega üle Eesti,” selgitab Konekesko Eesti ASi tootejuht Marko Mirme.

ASi Tatoli müügijuht Mait Nõmmsalu ütleb, et nemad on müünud Eestis neli New Hollandi maisikombaini. Kahega neist teeb teenust AS Baltic Agro.

Eesti põldudel võib näha ka üht Krone maisisilokombaini. See töötab samuti Agrotexi meeste käes teenuspõldudel.

Ent huvi maisikoristustehnika vastu kasvab. “Kahe nädala eest käisime grupi põllumeestega Saksamaal vaatamas, kuidas töötavad maisipõllul kõige suuremad, 1100hobujõulised Krone maisimasinad,” räägib OÜ Jatiina tegevjuht Imre Vilt.

Maisikoristusteenust osutavad peamiselt kaks firmat – Agrotex OÜ ja Baltic Agro. Järjekorda tuleb põllumeestel end panna juba kevadel, sest nõudmine selle teenuse järele on suur.

Suurima maisikoristusteenust osutava ettevõtte Agrotex OÜ juhatuse liikme Martti Viirandi sõnul käib tänavu Eesti ja Läti põldudel maisi koristamas kuus nende ettevõtte masinat. Kliendid on põhiliselt suured piimatootjad. Ettevõttel on kliente ligi 30 ja tööd jaguks paarile masinale veel.

Viirand ütleb, et tänavuse vihmase sügisega on koristustempo aeglasem kui tavaliselt. “Tööpäevad jäävad vihmaga lühemaks, aga seni, kuni soe ilm püsib, võib mais veel kasvada. Kiireks läheb seejärel, kui külm maisist üle käib – siis on aega veel vaid päev-paar.”

ASi Baltic Agro teenustejuhi Jaak Reemanni hinnangul oli selle nädala alguseks Eestis koristatud umbes pool maisipõldudest.

Maisikoristuse teenust hakkas ettevõte pakkuma 2009. aastal. Praegu koristatakse kahe New Hollandi silokombainiga umbes 15 kliendi juures ligikaudu 1100 ha. “Maisikoristusleping sõlmitakse üldjuhul kevadel, siis pannakse paika ka koristuse järjekord vastavalt külviaegadele ja sortide valmimisajale,” selgitab Reemann.

Vihma tõttu kuivainet vähe

Üks ettevõte, kus saadi maisikoristusega ühele poole läinud reedel, on Kesa Agro Valgamaal. Maisikoristusteenust ostetakse firmalt Agrotex OÜ. 40 hektari puhul on ettevõtte juhi Venda Vihmanni hinnangul kindlasti mõttekas maisikoristusteenus sisse osta. “Kui osta selle pinna jaoks eraldi riistad, oleks firma varsti pankrotis,” nendib ta. Vihmanni sõnul kulus 40 hektarilt mais kogumiseks kaks päeva.

Pea kümme aastat siloks maisi kasvatanud ASi Tartu Agro juhatuse esimees Aavo Mölder tunnistab, et tänavused vihmad on pikendanud silotegemise aega ja nihutanud edasi teenusepakkuja koristusgraafikut. Nende 170 hektari suuruselt pinnalt sai mais koristatud eelmisel nädalal.

Keskmine saagikus jäi tema sõnul seekord vahemikku 25–30 tonni hektarilt, mis on tippaastate omast pea poole väiksem.

Möldri selgituse järgi ei ole maisikoristuse puhul vihm väga suur nuhtlus. Põhiline, et põld masinat kannaks.

Neli aastat Raplamaa ettevõttes OÜ Pae Farmer agronoomina töötanud Urmas Uustalu ütleb, et maisisilo koristamiseks kasutatakse seal New Hollandi silokombaini. Ilmselt seetõttu, et ettevõtte maisipind on 200 hektarit.

Koristatud oli esmaspäevaks üle poole, saagikus on Uustalu kinnitusel väiksem kui mullu. Ka tuleb tema sõnul mullusest madalam silo kuivainesisaldus. Kui mullu oli see Pae Farmeris 33–34%, siis tänavu tuleb 25% kui sedagi.

Venda Vihmanni sõnul pole selle aasta saagi kvaliteet veel kindlaks määratud, aga võrreldes eelmise aasta saagiga tuleb ka tema hinnangul kuivainesisaldus madalam, kindlasti alla 30%.

Väiksemad võimalused

Väärtuslikku energiasööta tahaksid kasutama hakata ka väiksemad piimatootjad. Neil pole ühelt poolt aga mõtet muretseda endale suuri silokombaine, teisalt on kasvupind teenuse ostmise jaoks väikesevõitu.

Seetõttu on tekkinud huvi ka väiksema maisikoristustehnika vastu. OÜ Linery juht Toomas Rüütel selgitab, et nende esindataval Hollandi firmal Lely on olemas eelkõige väiksematesse farmidesse sobiv maisivõimalustega niiduk Lely Storm. “See toode ei ole lääneeurooplastele midagi uut, vaid juba väljakujunenud toode, mida ostetakse aastas sadu mudeleid. Meie jaoks on see aga uus asi.” Rüütel arvab, et maisikasvatus kogub Eestis alles tuure ja masinaturg kasvab.

Kevadisel maamessil oli väljas ka Flint Kaubanduse pakutav Rostselmaši niiduk-hekseldi, kuhu väidetavalt saab ette panna ka maisiheedri.

Agrilandist öeldi, et kuna kevadel oli juba mõni väiksema maisitehnika huviline, on nemadki uurinud selliste olemasolu. “Näiteks toodab selliseid Pöttinger,” teab tootejuht Mihkel Timmermann, ent sisseveo osas pole otsust tehtud.

Väiksem traktori haakesse käiv maisilõikur on olemas ka JF-Stolli tootevalikus ning mõned sellised on Eestisse müünud Konekesko, näiteks mõne aasta eest Tartu Agrole. “Tegu on suhteliselt väikese võimsusega seadmega ja Konekesko enam JF-Stolli tooteid ei esinda,” märgib Mirme. Selle eest pakub sama masinat nüüd Tatoli.