Üraskite leviku vältimise eest vastutab metsaomanik

Kui üraskikahjustusi põhjustavad naabri metsast laiali levinud putukad, on Soomes võimalik kahjustatud puistu raieks küsida kompensatsiooni.

Viimasel ajal on Soomes tõusnud päevakorrale küsimus, kes kompenseerib üraskite leviku tõttu tekkinud kahju, kui üraskid on pärit naabermetsa kahjustatud puudelt või naabermetsa suveks jäetud metsamaterjalilt, kirjutab ajaleht Maaseuduun Tulevaisuus.

Soome putuka- ja seenkahjustuste tõrjumise seaduses on üheselt kirjas: maaomanik on vastutav selle eest, et kahjuritest asustatud puud viiakse metsast välja enne putukate väljalendu. Seetõttu tuleb näiteks Lõuna-Soomes toores kuuse metsamaterjal viia metsast välja või katta vastava kattega enne juulikuu lõppu.

Männi metsamaterjal tuleb metsast välja viia või katta hiljemalt juuni lõpuks. Sellised tähtajad kehtivad nii tormi kui üraskite kahjustatud puude, samuti puiduvirnade puhul.

Metsakeskused saavad igal suvel metsaomanikelt teateid, et naaber on jätnud tee äärde koondatud puidu tähtajaks ära vedamata. Metsakeskuse töötajad käivad kohapeal asja kontrollimas ja teevad vajadusel vastava ettekirjutuse. Kui see ei aita, tehakse hoiatustrahv või veetakse metsamaterjal ära ning veokulud tuleb metsamaterjali omanikul metsakeskusele kompenseerida.

Metsakeskuste ettekirjutusi täidetakse üldiselt kohe, mistõttu sundvedusid tuleb terve Soome kohta teha vähe.

Uueks probleemiks on kujunenud metsade vahel olevad energiapuiduvirnad. Need võivad sisaldada ka sellist puitu, mille kohta kehtib putukakahjustuste tõrjumise seadus, seega ka selles olevad tähtajad.

Metsakahjustusseaduse kohaselt võivad metsaomanikud taotleda üraskikahjustuste kompensatsiooni. Seejuures käib menetlemine kahjustuste korvamise seaduse kohaselt.

Kahjustuste kompenseerimine tuleb kõne alla, kui kahjustus on vähendanud puistu kasvu vähemalt 30% võrra või kui puistus sureb iga viies puu.