Uurijad kinnitavad: Tartus on tänavu massiliselt muidu siinkandis haruldasi hõbe-nahkhiiri
Hõbe-nahkhiired (lad k Vespertilio murinus) Emajõelinnas on üks viimase aja suurimaid uudiseid kohalikus nahkhiirte-maailmas.
„Kuuldud territooriumihäälitsuste põhjal võib väita, et hõbe-nahkhiiri on tulnud Tartusse suhteliselt suurel arvul. Taolist nähtust on ammu kirjeldatud Rootsis ja Lõuna-Norras, hiljuti ka Riias. Tartus nüüd siis esimest korda ka Eestis,“ kirjutab loodusteadlane Matti Masing Maaleht.ee-le ning lisab, et suvel on see liik Taaralinnas väga haruldane.
Üksikuid hõbe-nahkhiiri on viimastel aastatel sügiseti siiski leitud Tartus ja ka Tallinnas, elumajadest.
„Tema arvukas leidumine Annelinnas (kus ta päevad ja kehva ilmaga ööd veedab ilmselt kõrgemate hoonete ventilatsiooniavades) tekitab hulga küsimusi. Kas see traditsiooniline rändliik talvitub nüüd arvukalt Tartus? Kas tema sügisene koondumine Annelinna on ajutine peatus sügisrände ajal?" mõtiskleb Masing.
Hõbe-nahkhiir on liik, kes talvitub maapealsetes varjepaikades (koobastes ja keldrites teda ei ole) mitmel pool Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Looduses on nendeks kaljupraod, inimtekkelisteks kohtadeks aga nt kõrghoonete õõnsused.
On selge, et selle liigi sügis-talve perioodi varjepaiga-kasutuses on hiljuti toimunud muutus. Seda kinnitavad leiud Leedu, Läti ja Eesti suuremates linnades. Võib-olla on selles mõju kliima soojenemisel? Kindlasti aga inimtegevusel, sest kõrghoonete rühmi hakati siinmail ehitama suhteliselt hiljuti (1980. aasta paiku).
„Nõnda saame hõbe-nahkhiire näitel määrata ajavahemiku, mis kulub neil uue varjepaigatüübi kasutusele võtmiseks. Vaatluste põhjal on see 30-35 aastat, kui arvestada ainult Eesti hooneid,“ tõdeb Masing.
Sagedusel 14-15 kHz kostuvat hõbe-nahkhiire territooriumi-häälitsust kuulevad nooremad inimesed palja kõrvaga, vanemaealised huvilised peavad kasutama ultraheli-detektorit.
„Nii on nüüd avanenud meie loodushuvilistele uus tegevuspõld: linnulaulu kõrval saab kuulata ka nahkhiirte "laulu",“ muigab loodusteadlane.
Hõbe-nahkhiire territooriumihäälitsused on Eestis alles uus nähtus, sest seda kuuldub enamasti vaid kohtades, kuhu liik sügiseti ja talveti koondub. Mõnikord võib häälitsusi kuulda ka suvekolooniate varjepaikade (vanade hoonete) juures. Suveöistel lendudel tekitab see loom umbes 25 kHz hääli, mida inimene palja kõrvaga ei kuule, detektorist aga küll.
"Kui hõbe-nahkhiirt kuulete, tuleks kindlasti kirja panna koht, kuupäev, kellaaeg ja ka ilmastikutingimused - õhutemperatuur, tuule suund ja tugevus, pilvisus, sademed," juhendab uurija.
Lend ja häälitsused toimuvad Riia vaatluste andmetel õhutemperatuuril alates +8 C°. Aktiivsuse maksimum on oktoobri teisel poolel, kui loomad häälitsevad keskmiselt iga 2-3 öö järel, ajaliselt 1-5 tundi pärast loojangut. Ent nad lendavad ja häälitsevad veel ka novembris ja detsembris, ehkki harvem.
"Kui hõbe-nahkhiire sügis-talvise aktiivsuse andmeid koguneb enam, saab nende põhjal teha ulatuslikumaid kokkuvõtteid ja järeldusi. See annab meie loodusväärtuste teemasse uue, selgema vaate,“ on aastakümneid nahkhiiri uurinud Matti Masing kindel.
Milline hõbe-nahkhiire hääl inimkõrvale kuuldub, seda saab kuulata lisatud videost:
