Foto: Raivo Tasso

See tähendab, et Väätsa Agro saneerimisvaidlus jõuab riigikohtus arutamisele juba teist korda. Mullu arutas riigikohus Väätsa Agro küsimust firma enda kaebuse alusel. Siis saatis riigikohus asja tagasi ringkonnakohtusse, mis leidis, et ettevõtte saneerimist tuleks jätkata.

Selle otsuse peale esitasid nüüd riigikohtule kaebuse Väätsa Agro suurimad võlausaldajad Swedbank ja Swedbank Liising, kes nõuavad firmalt ligi 100 mln krooni (6,4 mln eurot).

“Väätsa Agro saneerimiskava, mille oleme vaidlustanud, diskrimineerib suurima võlausaldaja õigusi,” põhjendab Swedbanki jurist Guido Gritsenko riigikohtusse pöördumist. “Kui leitakse, et niimoodi võibki saneerimisseadust kohaldada, siis ei ole see saneerimine, vaid mingisugune finantsskeem, mille tagajärjel jäävad võlausaldajad oma õigustest ilma, aga endine omanik säilitab kontrolli maksejõuetu ettevõtte üle.”

“Iga ettevõtja peaks aru saama, et vähemusosalus ei ole 100 miljoni krooni eest õiglane hüvitis,” leiab Gritsenko, lisades, et see tähendaks suurima võlausaldaja nõude 70% ulatuses maha kandmist.

Gritsenko peab silmas seda, et saneerimiskava kohaselt vahetataks Swedbanki laenust 60 miljonit krooni 43% Väätsa Agro aktsiate vastu.

Gritsenko rõhutab, et kuna Väätsa Agro pole oma kohustusi Swedbanki ees täitnud 2009. aasta algusest, on see selge signaal püsivast maksejõuetusest.

Väätsa Agro omanikfirma Hanseaetic Capitali investeerimisjuht Priit Veering seevastu väidab, et Väätsa Agro rahavoog oli eelmisel aastal oluliselt parem saneerimiskavas välja pakutust. Ta kinnitab, et saneerimiskava hinnanud ekspertide arvates on saneerimine kõikidele parem kui pankrot.

Ka Pärnu maakohtu poolt Väätsa Agro saneerimisnõustajaks määratud vandeadvokaat Veikko Toomere kinnitab, et firma ei ole maksejõuetu. 2009. aastal oli Väätsa Agro raskustes madala piima hinna tõttu. Praeguseks on piim ligi 60% kallim.

Swedbanki põhinõue Väätsa Agro vastu oli ligi 85 miljonit krooni. Just sellest summast
60 miljoni eest saaks pank aktsiaid.

Ülejäänud summa pealt arvestaks firma 5% intressi aastas ja põhiosa tagasimaksmist alustataks 2016. aastal.

“Panga tuluallikaks on laenude andmisest tekkiv tulu ja saneerimiskava seda pakubki,” selgitab Toomere. “Pank saab tagasi nii põhivõla kui intressi, see võtab lihtsalt rohkem aega.”

Samas on Toomere veendunud, et Swedbankile emiteeritavad Väätsa Agro aktsiad on mõne aasta pärast hulga rohkem väärt kui 60 miljonit krooni, prognooside kohaselt ligi 100–120 miljonit krooni.

“Väätsa Agro on viimased poolteist aastat võidelnud selle eest, et pank saaks rohkem raha. Swedbank seda ei taha,” tõdeb saneerimisnõustaja. “Pank saaks pankroti puhul vaid poole sellest, mille ta saaks saneerimismenetluse puhul. Swedbanki vastuseis on pigem emotsionaalset laadi.”


Aastatepikkune vaidlus

- 2007 – OÜ Urbanfors omandas Väätsa Agro, pantis Väätsa Agro aktsiad 50 mln kr laenu tagatiseks Hanseaetic Capital Estonia OÜ-le ja seadis kinnistutele ligi 85 mln kr suuruse laenu tagatiseks hüpoteegi Swedbanki kasuks.
- Kevad 2010 – Pärnu maakohus kinnitas Väätsa Agro saneerimise kava.
- Swedbank vaidlustas saneerimiskava ringkonnakohtus ja sai positiivse otsuse.
- Väätsa Agro kaebas otsuse edasi riigikohtusse ja see saatis asja tagasi ringkonnakohtusse.
- 23. detsember 2010 – ringkonnakohus tegi otsuse, et saneerimiskava on põhjendatud ning selle elluviimist tuleb jätkata.
- 7. jaanuar 2011 – Swedbank ja Swedbank Liising kaebasid ringkonnakohtu otsuse riigikohtusse, taotledes saneerimiskava kinnitamata jätmist.
- 7. märts 2011 – riigikohus otsustas võtta esitatud kaebuse menetlusse.