Väetamisluba varem ei anta

Põllumehed on madalstardis, et oodata 1. aprilli: väetisekülvikud on juba traktoritele taha pandud ning väetisekotid põlluserval ootel, sest põllud vajavad tänavuse talve järel seda väga. Tegelikult peaks, arvestades tänavust kevadet, see väetis juba maas olema.

Maaleht kirjutas mõne nädala eest, et tänavune talv on taliviljaorased ära vaevanud ning põllud vajaksid väetamist enne veeseadusega lubatud tähtaega ehk 1. aprilli. Samal ajal saatis ka Eesti Põllumeeste Keskliit pöördumise ministeeriumidesse, et väetamise lubatud alguskuupäev poleks nii jäik.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ütles võimalikku veeseaduse muutmist kommenteerides, et tänane seadus on ses osas tõepoolest kaunis jäik. „Kui sel aastal tundus kohati, et kevad saabub päris vara ja tuleb pisut teisiti kui mõnel varasemal aastal, siis on keskkonnaministeeriumi poole pöördunud hulk põllumeeste esindajaid palvega, et ehk me saaksime selle piirangu üle vaadata ja lubada varasemat väetise kasutamist,“ möönis minister.

Pentus-Rosimannuse sõnul on seaduse eesmärgiks aga kaitsta põhjavett ning uuringud näitavad, et kõige rohkem jõuab väetisest pärit ühendeid vette just nimelt oktoobrist kuni märtsini. Minister tõdes, et seda, kas oleks mõistlik pisut paindlikuma mehhanismi loomine, tuleb põhjalikult analüüsida. „See on üks võimalik lahendus, aga seda tuleb igal juhul läbi kaaluda ka põhjavee kaitse seisukohast. Siin me mingit riski võtta ei saa, et me põhjavee kuidagi ohtu seaksime,“ ütles keskkonnaminister.