Vähikasvatus muutub tasapisi tasuvamaks
Eesti taasiseseisvumisel sai TPIs õppejõuna töötanud Ants Kikas tagasi vanaisa talukoha Kurtnas. Talus, mis asus Keila jõe kaldal, otsustas ta esialgu rajada tiigikalakasvanduse, kuid valis vähid. “Arvestused näitasid, et vähkide kasvatamine on kasumlikum,” põhjendab majandusteadlase taustaga mees.
Ants Kikase vähikasvandust iseloomustab teaduse saavutuste kasutamine, mis hõlmab tiikide projekteerimist ja ehitamist, tiigivee kvaliteeti, keskkonda säästvaid lahendusi, vähkide tasakaalustatud söötmist jm.
Mees ütleb, et vähikasvatusega ei tasu loota kiirelt rikkaks saamisele. Tiikide rajamisele ja vähi müügikõlblikuks kasvatamisele kulub kümmekond aastat.
Kõige tähtsam on vesi
Praeguseks on Aru talus välja ehitatud vähikasvanduse esimene järk kahe tiigiga, ehitamisel on veel kuus.
Nii kala- kui vähikasvanduses on kõige tähtsam vesi. Aru talus on metsa- ja põllualale välja ehitatud kuivendusvõrk, kus kogunev vesi suunatakse vähitiikidesse.
Vee kvaliteet, sealhulgas temperatuur, hapnikusisaldus, pH jm on pideva kontrolli all.
Vee kvaliteet tagatakse liivafiltrite, rauaeraldusfiltrite, kaltsiumidosaatori ja õhutusseadmete abil. Kompressorite ja pumpade tööd juhitakse kontrollsüsteemi kaudu.
Kõige keerukam on Kikase sõnul vee kvaliteeti tagada suvel, mil toimub vähkide söötmine ja päike kipub tiigivee soojaks kütma.
Aru talu vähitiigid on igakülgselt turvatud, sest vähke armastavad lisaks inimestele ka saarmad, mingid ja veelinnud. Tiigid on ümbritsetud võrkaiaga ja võrk on ka maa sees, et takistada vesirottide sissetungi. Loomade ja inimeste sisenemisest tiikide maa-alale annab märku valvesüsteem.
Uued tiigid kaetakse lindude tõrjeks pealt ka kaitsevõrguga. Turvamine on küll kallis, kuid selle pealt kokkuhoid on lõppenud mitmeski vähikasvanduses kurvalt. Tiiki pääsedes suudab veeloom tekitada ühe ööga kahju tuhandete kroonide ulatuses.
Vähkide toidulaua kohta sõnab Kikas, et nad on pea kõigesööjad. “Olen katsetanud eri söötadega ja jäänud peatuma Taanis toodetava graanulsööda juurde,” ütleb ta ja lisab, et vähid söövad meelsasti ka kala, hernest, porgandit, nisu jm.
Kümne sentimeetri pikkune vähk kõlbab juba kaubaks, kuid kõrgema hinna saamiseks peaks pikkust paar sentimeetrit enam olema.
EL toetas kasvatajaid
Vähikasvatuse konsulendi ja Eesti Kalakasvatajate Liidu juhatuse liikmena on Ants Kikas kursis ka vähikasvatuse arengulooga. Ta ütleb, et Eestis suurenes huvi vähikasvatuse vastu siis, kui sellele laienesid eurotoetused. Pika tasuvusajaga ettevõtmine muutus atraktiivsemaks.
SAPARDi programmi raames said toetust kolm vähikasvatajat kokku enam kui miljoni krooni ulatuses. Kalanduse arendusrahastu maksis toetust üheksale vähikasvatajale (kokku enam kui 19 mln kr).
ELi praegusel eelarveperioodil (2007–2013) määrati kalandusfondi rahast esimeses taotlusvoorus toetus viiele vähikasvatajale kokku enam kui 21 miljonit krooni. Iga toetusesaaja kohustus rajama kasvanduse, mis toodab igal aastal vähemalt
25 000 kaubavähki.
Vähiturg ootab täitmist
Rajatud kasvandustest peaks tänavu ja tuleval aastal jõudma turule esimesed suuremad vähikogused.
Maaülikooli kalakasvatuse osakonna teadlaste koostatud aruande põhjal on Põhja-Euroopa turul vähi järele nõudlust ja hinnad on üsna kõrged. Eesti jõevähki on juba aastaid müüdud elusvähina Soome, kuid kogused on olnud seni väikesed.
Küllap taastub ka eestlaste vähisöömise tava. Siin saaks abiks olla ka riik, ostes vähikasvatajatelt kohalike veekogude asustusmaterjaliks noorvähke. Näiteks 2007. aastal oli riigi tellimus 20 000 noorvähki. Eestis saaks kindlasti arendada ka vähiturismi sarnaselt kalaturismiga.
Pikemalt kirjutatakse Aru talu vähikasvandusest veebruarikuu ajakirjas Maamajandus.
Jõevähk
- Looduslikes veekogudes esineb ja kasvandustes kasvatatakse Eestis vaid üht liiki vähki – jõevähki.
- Vähipojad kooruvad suve algul emavähi laka all ca 8 kuu jooksul kantavast marjast.
- Vähipoeg kasvab püügikõlblikuks ligi 5 aastaga.
- Vähid toituvad aktiivsemalt siis, kui vee temperatuur on üle 10 kraadi.
- Vähid kasvavad kesta vahetades, kusjuures ühesuvine vähk ajab kesta 4–7 korda, vanuse suurenemisel kestumiste arv väheneb.
- Eestis kasvab vähki umbkaudu 250 looduslikus veekogus, nende arv väheneb.
Kasvandused
- Eestis on 14 vähikasvandust.
- 2008 turustati 2,2 tonni vähki (orienteeruvalt 60 000 isendit).
- Kõige enam vähikasvandusi on Saaremaal ja Lõuna-Eestis.
- Suurem osa vähikasvatajatest kuulub 2001. a asutatud Eesti Vähikasvatajate Tulundusühistusse, mille eesmärk on vähikasvatajate koolitamine ja nõustamine ning erialased rakendusuuringud.
