Seitse tuhat eurot sularaha Foto: Sven Arbet

Aastani 2020 võib üks väiketootja saada kõnealust toetust kuni 15 000 eurot ning kulutuste tegemisel ei nõuta omaosalust.

Kõige rohkem taotlesid toetust väikeettevõtjad, kes tegelevad taime- ja loomakasvatusega. Aktiivsemad olid ka köögiviljakasvatajad, puuvilja- ja marjakasvatajad ning mesinikud. Kõige rohkem esitati taotlusi Tartumaal ja Pärnumaal, kõige vähem taotlusi laekus Ida-Virumaalt.

Väikesed pole arenguabi saanudki

“Kui toetuse saaja viis aastat edasi toimetab, on toetus läinud asja ette,” arvab Järvamaal Ambla vallas õuna- ja kartulikasvatusega tegelev väiketalunik Meelis Tiigemäe. “Kui kahe-kolme aasta pärast majandamine lõpetatakse, on see tuulde visatud raha.”

Tiigemäe sõnul on 15 000 euro suurune väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus väiketalupidajale abiks. Ise kavatseb ta rohkem keskenduda õunakasvatusele ja mõtleb selle toetuse eest soetada ennekõike seadmeid õunaaeda.

“Tootmise ja töötlemise efektiivsust saab uute seadmete abil tõsta, samuti aitavad need tööjõukulu kokku hoida,” nendib Kilk, kelle selgitusel kuulub soovitava inventari hulka kahtlemata ka elusinventar – mesilasemad ja -pered.

Mesilasema maksab Kilgi sõnul keskmiselt 30 eurot, tõuaretuseks kasutatavad kõrge kvaliteediga emad aga kuni sada eurot isend. Meevurrid maksavad alates 1500 eurost − mida täiuslikum, seda kallim.

Tartumaa Põllumeeste Liidu esimehe Jaan Sõrra sõnul on sellel toetusel positiivne mõju näiteks maksude laekumise seisukohast. “Paljud, kellel pole käivet, hakkavad ametliku turustamise peale mõtlema, et käivet teha ja toetust küsida,” nendib ta.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm peab suurt taotluste arvu ootuspäraseks. Pika aja jooksul pole väikestel olnud võimalik arendustoetusi taotleda, seetõttu on investeeringuvajadus väga suur ja varasemate meetmete raames on jäänud toetused neile kättesaamatuks. Peale kõige on see esmakordne meede, kus piirav omarahastuse kohustus puudub.

Toetuse saajad selguvad 6. juuliks

PRIA võttis väikestele põllumajandusettevõtjatele mõeldud toetuse taotlusi vastu 9.–23. veebruarini.

“Paljudele väiketalunikele on see esmakordne võimalus investeeringuteks toetust saada. See toetus aitab tõepoolest Eesti talupidamisele restardi teha,” tõdeb PRIA peadirektor Jaan Kallas. Ta lisab, et lõppenud taotlusvooru 12 miljoni eurosest eelarvest jätkub kõigi nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks.

PRIA kontrollib taotluste nõuetekohasust ja esitatud andmeid ning teeb taotluste rahuldamise või mitterahuldamise kohta otsused hiljemalt 6. juuliks. Seejärel maksab PRIA määratud summadest välja kolmveerandi.
Kokku on Eesti maaelu arengukavas 2014–2020 meetmele “Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine” ette nähtud 30 miljonit eurot, millest 2015. aastal toimuvaks taotlusvooruks 12 miljonit.

Toetust said taotleda ettevõtted (sh FIEd), kelle põllumajanduslik müügitulu eelmisel majandusaastal oli 4000–14 000 eurot ja moodustas ettevõtte müügitulust vähemalt poole.


Miks sellist uudset toetust vaja oli?

Marko Gorban

põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja

Maaelu struktuuri mitmekesisuse säilitamine ja väikeste põllumajandusettevõtete arendamine on uuel perioodil maaelu arengukavas olulisel kohal, sellest tulenevalt nähti väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks ette eraldi meede. Meetme eelarve kujundamisel võeti aluseks, et arengutõuge oleks võimalik anda enamikule väiketootjatest.

Potentsiaalsest sihtgrupist, 2500 väiketootjast, võimaldab meetme 30miljoniline eelarve toetada vähemalt 2000 ettevõtjat.

Arvestades kogu sihtgrupi suurust, on esimese vooru taotluste arv positiivselt ootusi ületanud. Meetme eelarve ületamise korral pannakse projektid paremusjärjestusse ja rahastatud saavad parimad projektid.