Ainuüksi ühe ööpäevaga tuli Lääne-Nigulas alla 102,5 mm vihma, mis on selle kandi terve juulikuu ligemale poolteisekordne norm.

Teine suur sadu oli nädal hiljem. Heinakuu keskpaigaks oli Lääne-Nigulas sadanud juba 188,6 mm, mis ületab paljuaastast kuunormi (76 mm) kogunisti 2,5 korda.

“Jõeäärsed heina- ja karjamaad on üle ujutatud, kasvuhoonetes on tomatitel vaid ladvad veest kümmekond sentimeetrit väljas,” iseloomustab Läänemaa Taebla valla ehitus- ja kommunaalnõunik Olev Peetris olukorda Nigula külas ja suures osas Taebla vallas.

Peetrise sõnul ujusid sadude järel põldudel heinarullid vees. Loog aga mädaneb. Veel üleeile oli osa teidki vee all.

“Tervel Läänemaal on aiamaad liiga märjad, kartul mädaneb, mitmel pool on tulvaveed teetammi ära viinud ja teid lõhkunud,” teab ta.

Ka Peetrise enda aiamaal Ridalas loksus sel teisipäeval vesi, kartulitel olid pealsed longus, ja tal on kartus, et sügisel pole midagi salve panna.

“Isegi 70- ja 80aastased memmed ja taadid ei mäleta, et sellist uputust oleks keset suve olnud,” lisab ta.

Heinarullid ujuvad põllul

Lihula vallas Matsalu külas elav RMK teabespetsialist Helle Veltman tänab õnne, et tema koduaiast see Lääne-Nigula hull vihm napilt mööda juhtus minema. Nii on temal siiani veel lootust, et keldrid tühjaks ei jää.

Aga see ei tähenda, et palju sadanud ei oleks. Üleeilegi tuli järjekordselt rahet, Matsalu looduskeskuse aknast olla ära paistnud ka tuulispask taevas.

“Põhimure on heinateoga, Matsalu lahe äärsed luhaalad on vee all, mehed on hädas niitmisega,” ütleb Veltman.

Et see nii on, seda kinnitab ka Matsalu lähedal Rootsi külas elav Topi talu peremees Aldo Vaan. Vihma on nii palju tulnud, et paljudes kohtades on vesi heinamaa peal ja muda käärib.

“Traktori ja niidukiga ei saa peale minna, kuna märjad põllud ei kanna. Kui ka prognoos järgmiste nädalate vihmadest paika peab, jääbki paljudel talunikel hein tegemata,” arutleb ta.

Kuigi kõige rohkem on hädas Lääne- ja Pärnumaa põllumehed, teeb ebatavaliselt vihmarohke suvi liiga pea kogu Eestis.

Seetõttu pöördusid Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumeeste Keskliit teisipäeval ühises kirjas põllumajandusministri poole ning taotlesid rohumaade hooldusniite tähtaja pikendamist 20. augustini.

“Põllumajandusmaal tehtavate tööde tegemisel tuleb lähtuda mulla harimiskindlusest, seda võib harida ajal, mil kasutatav tehnika ei jäta põllule harimissügavusest sügavamaid jälgi,” kirjutavad põllumehed.

“Käesoleva aasta ilmastik on aga ebatavaliselt vihmane, mistõttu on raskendatud niitmise nõuete täitmine 31. juuliks,” öeldakse pöördumises.

Eile ministeerium selle loa ka andis.

Ühe õnnetus on teise õnn?

Esmaspäeval kuulutas USA põllumajandusministeerium välja USA kõigi aegade suurima põuaõnnetuse. Kuivus on seal kahjustanud enam kui tuhandet maakonda 26 osariigis. Seetõttu loodetakse maailmaturul teraviljahinna tõusu, millest võiksid võita ka meie põllumehed.

Kui aga jätkuvalt sajust ilma lubavad EMHI, Gismeteo ja norrakate ilmaprognoosid paika peavad, on veel vara hõisata.

“Läänemaal on totaalne vesi – Haapsalu kandis, Ristil, Vigalas on põllud vee sees,” kirjeldab olukorda Oilseeds Agro juhataja Urmas Nurmsalu, kelle põllud ka eile veel korraliku paduka kaela said. “Olen mures oma rukkipõllu pärast, ent Linnamäel on ka raps vees.”

Sama mure vaevab teisigi põllumehi. Suurim hirm on, mis saab viljalõikusest, kui vihmased ilmad jätkuvad.

Valgamaal tegutseva Kesa-Agro OÜ juhi Venda Vihmanni sõnul on neil põlde, millel sajud vilja maha löönud. Lamandunud laike on just võimsamatel ja paremini väetatud põldudel.

“Üks on selge, vihma tõttu jääb viljakoristus vähemalt nädal aega hiljemaks – mullu alustasime sellega 22. juulil,” ütleb Vihmann.

Sama kinnitab ka Võrtsjärve ääres teravilja kasvatav Anti Mets, kes usub, et viljakoristuse algus jääb vähemalt kümme päeva hiljaks.

Ta ütleb, et vihma on tulnud päris palju ning seepärast on oht ka teraviljahaiguste – fusarioosi, pähikuhaiguste jmt – tekkeks väga suur. Haiguste tõttu hakkab aga kannatama vilja kvaliteet.