"Ta oli rohurikkal karjamaal ja sai lisaks ka täiendavat toitaineterikast sööta. Kui me vaid teadnuks, et seda saab ära hoida... Samas pole meil võimalust oma kahte järelejäänud hobust mujale viia, sest kõik koplid on mooruspuudest ümbritsetud," kirjutab oma Facebooki seinal Lian Fisher, kelle connemara tõugu hobust loomaarstidel päästa ei õnnestunud. Pöidlad pihus, loodab ta nüüd, et teised kaks ei haigestu.

Hobuste atüüpilist müopaatiat (ingl k equine atypical myopathy, lüh EAM) diagnoositi esimest korda 1985. aastal ja seda põhjustab mooruspuu seemnetes peituv mürgine aine, mis sissesöömisel tekitab hobusel ulatusliku lihaskahjustuse ja surmava neerupuudulikkuse, kui ravimisega õigeaegselt ei alustata.

Veterinaar Tim Mairi sõnul on haigus sügisel eriti levinud, sest tuulised ilmad lennutavad lehed ja seemned puudelt maha ja sealt söövad hobused nad koos rohuga endale sisse.

Loomulikult on parim viis haigust ära hoida hobused mooruspuudest kaugemale viia. "Kui see aga võimalik pole, tuleks puud ümbritseda taraga ja kindlustada, et hobustel oleks ees piisavalt rohusööta, näiteks heina. Siis ei tunne nad mooruspuu lehtede ja seemnete vastu huvi," selgitas Tim Mair portaalile Horse and Country.

Mida varem haigestumine avastatakse ja ravi algab, seda suurem on hobusel võimalus ellu jääda. Kui loom lihasnõrkuse tõttu juba maas lamab, siis on ravi tavaliselt hiljaks jäänud.

Hobuste atüüpilise müopaatia raviks kasutatakse veenisisest vedelike manustamist, et mürkaineid kehast välja uhuda, valuvaigisteid ja põletikuvastaseid vahendeid.

Eesti hobusekasvatajad oma loomade pärast siiski muret tundma ei pea, sest looduslikult meie kliimas mooruspuid ei kasva. Küll aga on neid üritatud viimase sajandi jooksul maitsvate viljade tõttu kasvatada koduaedades.

Üks siinseid vanemaid ja tuntumaid mooruspuid – valge mooruspuu (Morus alba) – kasvab Tartus Aia ja Kastani tänava nurgal endises saksa käsitööseltsi aias. Praegu on selle koha peale ehitatud moodne kortermaja, kuid mooruspuu on tänava veeres kenasti alles ja sirutab latvu kolmanda korruse akendeni.


Tunnused, mis võivad viidata hobuste atüüplisele müopaatiale:

- tõsine lihasjäikus või -nõrkus, mis ei ole seotud treeninguga;
- pea raputamine ja hirnumine;
- tumepruun või -punane uriin;
- suurenenud hingamissagedus ja raskendatud hingamine;
- lihaste tõmblused ja higistamine.